22.11.2021
Tallinn ehitab ja kinnisvarahinnad kasvavad. Pilt on illustratiivne.
Eelmisel nädalal vahendas meedia aktiivselt minister Andres Suti jutte sellest, kui väga vajab Eesti oskustöölisi ja varasem Eesti Panga seminar ilmestas jutte IT-sektori vajadustega. Tegelikult kasutab Reformierakonna poliitik tippspetsialistide puuduse juttu selleks, et saaks kuidagi lahjendada seadustes kehtestatud piiranguid odavtööjõu sissevedamiseks.
Hommikul tööle minnes näen pidevalt, kuidas Türi tänaval ehitatavate kolme kortermaja juurde saabuvad ukraina ehitajad, kes jala, kes mikrobussiga. Tulevad ka eestlased, aga neist paljud on rohkem ülemuste mõõtu ja räägivad ukrainlastega vene keeles (venekeelne töökeskkond). Tallinn-Väikeses on veel neli-viis suurte majade ehitusplatsi ja ilmselt on sealgi tööl valdavalt ukrainlased.
Tööle sõites kohtab ühistranspordis peamiselt eestlasi ja siinseid venelasi, kellest on näha, et nad tõttavad asutustesse tööle. Millegipärast ei näe näiteks ülikonnas, lipsustatud ja portfelliga neegreid-hindusid (nagu Ameerika filmides näeb) büroodesse tõttamas. Võib-olla sõidavad nad oma autoga, tulles Viimsist või Tiskrest oma elamust? Eestis (ilmselt peamiselt Tallinnas) on juba suured Nigeeria, India, Pakistani, Bangladeshi ja teiste riikide kogukonnad – kus need inimesed töötavad, millistes tippfirmades?
See-eest näeb aeg-ajalt tõmmusid ja musti Bolti-Wolti kullereid toidukastidega ringi sõitmas. Nemadki on lihttööjõud ja peamiselt taksode roolis või toidukullerid. Kui nad üldse töötavad. Olles kaugtööl nägin, kuidas meie kortermajas elava mustanahalise juurde kogunevad südapäeval teised samasugused – pole nad ei tööl ega loengutel. Tööle mineku ja tuleku aegadel neid näha pole. Muide – kui suvel oli suur osa toidukulleritest välismaist päritolu, siis mida külmemaks lähevad ilmad, seda vähem näeb tõmmusid ja musti töömehi ringi sõitmas.
Ma tõesti ei käi suurte firmade kontorites ega tea, mis inimesed seal töötavad – järsku ongi bürood Kolmandast maailmast pärit tippspetsialiste täis. Küll aga liigun tänavatel ja ühistranspordis ning näen, et lihttöödel on neid väga palju. Või siis löövad nad Eestisse saabununa lihtsalt aega surnuks.
Minister Sutil on omad jutud, mis ei pruugi alati valed olla, kuid üks on kindel – võõrsilt tuuakse töölisi just lihttöödele ja see tähendab ühtlasi ka massimigratsiooni. Tippspetsialistidele on piiranguid niigi tohutult lahjendatud ja Lääne majandusruumist on neil suhteliselt vaba sissepääs. Sutt aga võitleb Kolmanda maailma “spetsialistide” importimise eest, kelle kinnistamiseks tahetakse nüüd lubade aega ühelt aastalt kolmele pikendada.
Soomes on töötamas palju eestlasi. Kuna neid tagasi ei meelitata, siis on selge, et ei suudeta Soome väärilist palka maksta. Kui aga seda ei suudeta, siis need, kes siia Kolmandast maailmast saabuvad, tulevad väiksema palga peale ehk on ikkagi odavam tööjõud, rääkigu Sutt mida iganes.
Jüri Kukk, toimetaja