Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Kolumnist Karol Kallas: Uhkusekuud veab sotsiaalne reostumine

-
03.07.2020
Vikerkaarevärvid on võetud homode sümboliks
© ZUMAPRESS.com/Scanpix

LGBT ei ole inimesed! See on ideoloogia! Ideoloogia, mille eesmärgiks on ühiskonna vundamendi – traditsioonilise perekonna –, hävitamine. Mille tõttu tuleb nimetatud ideoloogiasse suhtuda kurjemalt kui näiteks … mootorrattaklubidesse. Käesolev arvamuslugu on pühendatud “uhkusekuule”, juttu tuleb LGBT-rahvast ja üritatakse arutelda, miks inimesed nii teevad.

Esmalt olgu osutatud, et allakirjutanu ei vihka ega põlga ühtegi inimest tema teistmoodi voodielu tõttu. Meil on vaba ühiskond ja kui kaks täiskasvanud inimest vabatahtlikult magamistoas koos midagi teevad ja kellegi elu ohtu ei seata, siis pole see ülejäänud ühiskonna asi.

Asjad muutuvad hoobilt siis, kui keegi teeb magamistoast elustiili, raha välja pressimise allika ja istub oma “teistmoodi” suguelusättumusega keset linna kaaskodanikele pähe. Ühiskonna alustalaks on moraal ja oma magamistoa pealinna keskväljakul püsti seadmine ei ole seda mitte kuidagi.

Korrates: keegi ei vihka a priori kedagi tema voodielu pärast. Asjad lähevad kurjaks siis kui selle voodielu tõttu võetakse raha ära vanuritelt, invaliididelt ja paljulapselistelt peredelt. Nagu toimub vastu kõiki seadusi täna sotsiaalministeeriumis minister Tanel Kiige heakskiidul.

LGBT ja SORE

Prantsuse teadlane Gustave Le Bon kirjutas 1895. aastal raamatu “Rahvahulkade psühholoogia” (Psychologie des Foules), kus kasutab esmakordselt väljendit “sotsiaalne nakkus” (la contagion sociale).

Le Bon kirjutab (lk 17–18): “Rahvahulkade eriomadused, mis puuduvad üksikisikute juures, ilmnevad erinevatel põhjustel. Esiteks rahvahulga moodustavad üksikisikud ja seda ainult arvulistel põhjustel, saavutavad kõikvõimsuse tunde, mis lubab neil alluda instinktidele, mida üksi olles hoitakse kammitsais. Üksikisik ei ole sunnitud ennast enam kontrollima, sest rahvahulk on anonüümne ja seega ei vastuta millegi eest ning vastutuse tunne, mis kontrollib üksikisikuid, haihtub täielikult.”

Ta jätkab: “Teine põhjus, milleks on nakkus, toob samamoodi rahvahulkade seas esile nende eriomadused ja samal ajal näitab kätte neile suuna. Nakkus on fenomen, mis on silmnähtav, kuid mida pole nii lihtne lahti seletada. Seda võib määratelda mõne hüpnoosi klassi kuuluva fenomeniga, millel me peatselt lähemalt peatume. Rahvahulgas on iga tunne ja tegu nakkavad ja seda määral, et üksikisik on valmis ohverdama oma isiklikud huvid kollektiivi heaks. Selline moondumine on kõiges üksikisiku olemuse vastu ja inimene on selliseks lähenemiseks harva võimeline, või on seda ainult siis kui ta on osa rahvahulgast.”

Järgnevalt loetleb Le Bon üles omadused, mis iseloomustavad sotsiaalse nakkuse käes kannatavate rahvahulki (lk 20): “Olgu ära märgitud, et rahvahulkade eriomaduste seast võib välja tuua mõned silmapaistvamad, nagu näiteks impulsiivsus, ärrituvus, võimetus (kainelt) arutelda, otsustusvõime ja kriitilise mõtlemise puudumine, tunnete võimendamine ja muu sarnane. Sellised omadused omakorda pea alati iseloomustavad olendeid, kes kuuluvad evolutsiooni madalamatele astmetele…”

Prantsusekeelse (või inglisekeelse) sõna contagion teiseks tähenduseks on ka reostus ja käesolevas kontekstis peab allakirjutanu põhjendatuks viidatud sõna kasutamist. Edaspidi on juttu “sotsiaalsest reostusest” ehk “SOREst.”

Allakirjutanu teab küll, kuidas LGBT “õigesti” kirjutatakse, kuid “õige” sõna on uuskeel ja nagu George Orwell raamatus “1984” Winstoni sõbra Syme’i suu läbi ütles, on uuskeele eesmärgiks mõtlemise piiride ahendamine ning et inimesed poleks võimelised enam sooritama mõtteroimasid. Elik valesti mõtlema. Kuna kõik arukad inimesed tahavad ilmselt edaspidigi mõtlemisvõime säilitada, siis tuleb uuskeelt vältida nagu Hiina viirust ja muhkkatku.

Terve mõistuse kutsub tagasi anti-uuskeel

Kui soovitakse teistele head teha, siis tuleb uuskeelele vastu astuda ja üheks lahenduseks on oma, konservatiivse anti-uuskeele loomine. Millest ka sõnad “LGBT” ja “SORE.” Teine võimalus on “peened” võõrkeelsed määratlused tõlkida loominguliselt maakeelde ja nii võime me rääkida omasooiharatest, urruottidest, libasoolistest, soosegastest ja nii edasi. Kolmas võimalus, kõiges uuskeele geneesi reeglitele vastavalt, on luua uusi “põnevate tähendusvarjunditega” lühendeid. Anti-uuskeel EI OLE kellegi mõnitamine, see on sõda terve mõistuse eest!

Tulles tagasi SORE juurde, siis Le Boni poolt kirjeldatud karjakäitumisele LGBT-rahva seas osutab samuti sotsiaalteadlase Lisa Littmani 2018. aastal avaldatud uuring “[Miks inimesi] tabavad äkiliselt soolised ebaolekuhood” (Rapid onset gender dysphoria; ROGD). Uuringus tuuakse välja, kuidas soosegadus tabab tihti korraga tervet teismeliseeas noorte sõpruskonda. Litman osutab, et ROGD võib olla “sotsiaalse toimetuleku mehhanism” teiste psühholoogiliste häirete – mis teismeliseeas noori tihti tabavad – maandamiseks. Mis osutab otse SOREle.

Kes maksab, tellib ka SORE

SOREle aitab kaasa ka olukord, kus mõned üksikud ja väga rikkad “heategijad” tellivad kohutaval hulgal propagandat ning peavad selle propaganda levitamiseks ülal tervet tööstust, mida normaalsetele inimestele kõiges arusaamatutel põhjustel nimetatakse kodanikuühiskonnaks.

Internetiajastul on sorest saanud varasemast tõsisem mure, sest reostus võib levida hetkega üle maailma. Kui reostuse levitamisse mõni heategija pumpab veel miljardeid dollareid, siis lammastel on sellega väga kerge kaasa määgida.

Räägime füüsilisest reostusest

Nii üksik inimene kui ühiskond on Loodu(se) osad. Inimest eristab Loodust ainult tehnoloogia, bioloogia selle algosakesteni on sama. See on äärmine kõrkus tõsta ennast Loodust väljapoole ja väita, et inimestele kehtivad eraldi, nende oma tehtud reeglid. Et tunded on tähtsamad kui loodusseadused ja soosegadus määrab ära bioloogilise soo.

Tsivilisatsiooni tehnoloogiline tase on tänaseks selline, et see lubabki nõnda arvata. Kuid õnneks ainult mõnda aega.

Inimkonna mõttelugu on selle algusest peale üritanud mõtestada Loodu(se) seaduseid, kuidas inimene neisse sobitub ja kuidas Loodu(se) järele õigesti käituda. Osutada võib siinkohal Platonile, Marcus Aureliusele, Immanuel Kantile, Georg Wilhelm Friedrich Hegelile ja loendamtutele teistele maailma mõtteloo suurkujudele.

Loomade on omasooiharus küll mõnevõrra levinud, kuid tegemist on väga suure häirega. Üks asi on, kui soovist olla popp ja noortepärane, joostakse karjaga kaasa, teisalt on teadus tõestanud, et näiteks metüülelavhõbedareostus tekitab loomadel väärarenguid, käitumis- ja psüühikahäireid. Teadusajakiri Nature avaldas 2010. aastal uuringu ülevaate, kuidas metüülelavhõbedaga reostatud toit, seda isegi väga väikestes kogustes, muudab isased iibised urruottideks.

Inimesedki elavad füüsiliselt reostatud keskkonnas…

Nagu eespool mainitud on nii üksik inimene kui ühiskond tervikuna osa Loodust. Sotsiopsühholoogilised põhjused kõrvale jättes, ehk tuleks vaadata omasooiharusele hoopis kui mürgitusjuhtumile, mille on põhjustanud suuremate linnade saastunud õhk või suurenenud keskkonnakemikaalide hulk nii keskkonnas kui toidus?

Kui inimene tunneb endas vastupandamatut soovi urruotiks hakata, võiks äkki Inimõiguste keskuse, peavoolumeedia ja “vikerkaarekangelaste” propagandast, kui toredad urruotid kõik on, esimese hooga hoopis natukene metsas ringi jalutada.

Võib-olla peaks urruottidele hoopis kaasa tundma, sest tegemist on mürgitada saanud inimestega? Alkohoolikule meeldib ka hirmsasti juua, aga kõik teavad, et on parem kui ta seda ei teeks. Üks asi on inimesed, kes SORE tõttu LGBT-liikumisega kaasa jooksevad, teine asi inimesed, kes vajavad abi.

Kurjategijad on lõpuks Avatud Ühiskonna Sihtasutus(te)e ja Inimõiguste Instituudi moodi propagandatööstuse haarmed, mis kuulutavad, et see kõik on nii tore ja LKGB-kaksisoima sarnane mõttereostus on hirmus inimõigus. Või ÜRO ja Euroopa Liidu moodi rahvusvahelised organisatsioonid, mis ütlevad, et nii peab, muidu Euroopast raha ei saa. Muidugi võib inime haige olla, aga … kellele meeldib olla haige?

Karol Kallas