Uno Kaskpeit: olukord Eesti piirivalves läheb aina hullemaks

Uno KaskpeitUno Kaskpeit on üks EKRE Riigikogu saadikutest.

Paar nädalat tagasi 13. novembril 2018 esines saates „Aktuaalne kaamera“ siseminister ja väitis, et politseinikest on puudus ja et lähimate aastate jooksul siirdub pensionile kuni 1000 politseiniku. Sama jutt ilmus ka paar päeva hiljem Postimehes.

Süstemaatiline isikkoosseisu vähendamine PPA-s algas 2014. aasta oktoobris, kui koondati ligi 300 ametnikku. Sisekaitseakadeemia Politsei- ja piirivalvekolledžis liideti piirivalve ja politsei erialad. Piirivalve õppeaineid vähendati ja need asendati suuremahuliselt politseiliste õppeainetega. Selle tulemusena muutus õppeaeg kolledžis pikemaks. Kolledžis jääb õppijaid ning vastuvõtmisel neid, kelle hulgast valikuid teha, järjest vähemaks. Lisaks on kutseõppesse soovijaid vähe. Puudus järelkasvust suureneb veelgi lähimate aastate jooksul, sest seesama seltskond (sotsid, isamaa ja keskerakond ning mingi osa reformist) sellele tähelepanu pööramata ning analüüse läbi viimata surusid läbi seaduse eelnõu 447 SE, millega kaotati kaitseväelastel ja politseinikel väljateenitud aastate pension ning vanusepiirang alates 2020. aasta 1. jaanuarist teenistusse tulevatel ametnikel.

Olen suhelnud oma Soome kolleegidega ja nendel ei ole tuldud sellise hulluse peale, et kaotada ära kaitseväelaste ja politsei väljateenitud aastate pension ning vanusepiirang. Olles õiguskomisjonis selle seaduse eelnõu arutelude juures, ei suutnud või ei tahtnud ministeeriumi ametnikud meile esitada naaberriikidest ülevaadet nende ametite pensionitest. Teine hullus, mis üritatakse nüüd sotside poolt läbi suruda, on see, et politseinikud võivad peale pensionile jäämist jätkata teenistust ja saada palka ning pensioni. See suurendab veelgi probleeme selles organisatsioonis, sest teenistusse jäävad ainult kabinetitööl olevad politseinikud, kuid tänaval patrullivad mehed lähevad enamus pensionile ja otsivad endale teise töö. See tekitab olukorra, kus karjääri redelil tõusmine tänu kabinettides istuvatele pensionäridest ametnikele jääb seisma ja toob endaga kaasa kindlasti uusi probleeme.

PPA sisekliima on alla igasuguse arvestuse, kus alluvatest ei peeta eriti lugu ning pensionieelikud ootavad kõik oma aega, et saaks sellest ametist pensionile lahkuda.

Teiselt poolt on Sisekaitseakadeemia probleem sama, mis teistelgi koolidel –  õppijaid jääb aina vähemaks ning valikut, eelkõige kutseõppesse on vähe. Suurem probleem on, et õppima asujatest valdav enamus soovib pärast kooli lõpetamist asuda teenistusse patrullpolitsei suunal, kuid piirivalvesse tahavad asuda väga vähesed. Ilmselt on üheks põhjuseks ka ühtne õppekava. Teiseks põhjuseks võib olla see, et politsei on igapäevaselt pildis – TV, ajakirjandus, politsei teemalised erinevad seriaalid jne, aga piirivalve teenistuse kajastus on tunduvalt tagasihoidlikum. Viimane politseijuhi poolt tehtud piirivalve hävitamise otsus on see, et alates 1. augustist 2018 juhib integreeritud piirihalduse bürood Egert Belitšev. Senine juht Helen Neider-Veerme suunati rahvusvahelise koostöö büroo koosseisu. Nende kahe inimese vahe on selles, et senine piirivalve juht Helen Neider-Veerme on piirivalve taustaga. Ta on lõpetanud piirivalve kooli ja teeninud piiril, kuid kahjuks Egert Belitšev ei oma piirivalve alast haridust ega ei ole olnud teenistuses piiril mitte ühtegi päeva.

Siinjuures ei ole muud öelda kui, et loodame paremale tulevikule ning lööme need kaks asutust, mis meie tingimustes kokku ei sobi, uuesti lahku ja ehitame efektiivselt toimiva piirivalve uuesti üles.

 

Kommentaarid