Vaktsineerimine päästab elusid – see peaks esmane põhimõte ja juhend olema

Arvamus,
- Updated
©AP/Scanpix
Laste vaktsineerimine Pakistanis.

Mustamäe linnaosakogu liige Vsevolod Jürgenson soovitab epideemiate laienedes vaktsineerimise põhjalikult päevakorda võtta.

“Mida teaduspõhisemaks ja tehnoloogilisemaks maailm muutub, seda enam levib vastukaaluks emotsioonidel põhinev usk maagiasse ja nõidusesse. Tegemist pole paradoksiga, sest tehisintellekti lävel seisvas tegelikkuses vajab inimene tuge, et innovatsioonilaines mitte ennast kaotada ja hulluks minna.

Just ihalusest selgete ja käepäraste lahenduste järele, saab jõudu ennustajate, nõidade ja selgeltnägijate ülemaailmne kogukond, keda suure osa inimeste poolt võetakse kui tõekuulutajaid. Pole riiki, milles mõni telekanal ei näidataks nõiasaadet ja kus ei tegutseks lugematul arvul tšakraid avavaid tegelasi. On hea, kui sensitiivid ei tööta otseselt tavameditsiini vastu, ent siiski leidub neid, kes teaduspõhist arstiabi põlgavad.

Samasse valdkonda kuuluvad ka vaktsineerimise vastased, kes samuti üle maailma üha enam toetust koguvad. Nende tööl on tulemus – taas saavad taudi mõõtmed haigused, mis vahepeal arvati vanast heast Euroopast ja muust arenenud maailmast sootuks kadunud olevat. Erand pole kahjuks ka Eesti, kus sotsiaalmeedias levivad vaktsineerimise vastased üleskutsed ja rohtude asemel soovitatakse haigetele imejooke ning metsarohtusid.

Olgu siinkohal tõdetud, et kui haige rahvameditsiini, käte pealepanemisse ja posimisse usub, võib sellest ka abi olla, sest usk ja sisendusjõud võivad tõepoolest enesetunnet parandada, kui aga mingite tõekspidamiste tõttu loobutakse tavameditsiinist ja sellega seotud haigusi tõrjuvast vaktsineerimisest, on kuri karjas.

Vaktsiinivastased argumendid pole viimaste sajandite jooksul, kui seda meetodit epideemiate ennetamiseks kasutatakse, kuigi palju muutunud. Samas on kodukootud arstiteadlased ja maavillased asjatundjad saanud enda käsutusse valeinfo levitamiseks suurepäraselt toimiva sotsiaalvõrgustiku.

Nii võib tundidega nakatada sadu tuhandeid ja miljoneid kahtlusega vaktsiinide vajalikkusest, hirmuga riskide ja kõrvaltoimete eest, murega immuunsüsteemi ülekoormamise pärast, usaldamatusega tervishoiusüsteemi ja vaktsiinitööstuse vastu. Vaktsiinivastasusest on saanud omamoodi interneti teel leviv viirus, millega nakatunute koguarvu kohta puudub ülevaade isegi WHO-l.

Vaktsiinide kohta liigub suurel hulgal hirmutavaid müüte, mis mõjutavad inimeste terviskäitumist. Nende müütide erinevus muinasjuttudest on aga see, et neisse uskujad võivad surra. Just vaktsiinivastasusega kaasnevate terviseriskide tõttu liigitab Maailma terviseorganisatsioon WHO vaktsiinides kahtlemise maailma 10 suurima tervishoidu ohustava teguri hulka.

Vastuseis vaktsineerimisele on toonud kaasa suured haiguspuhangud

Tänu sellele, et vastuseis vaktsineerimisele ja ükskõiksus sellest tulenevate ohtude suhtes on viimasetel aastatel kasvanud, elame ka meie siin Eestis tõsises leetriepideemia ohutsoonis. Haigus, mille vahepeal unustasime, on tagasi.

Läinud aasta leetrijuhtumite arv on alates 2006. aastast suurim, jõudes ülemaailmse tervishoiuorganisatsiooni andmetel poole aastaga 90 000 juhtumini Euroopas, maailmas aga 365 000 haigestumiseni. Euroopas on leetripuhangud Prantsusmaal, Itaalias, Rumeenias ja Ukrainas. Meil on nende riikidega tihe lävimine ja mitte miski ei hoia meid ohu eest, et leetrid tuuakse Eestisse.

Meid ei päästaks ka niinimetatud kollektiivne immuunsus, kus teatud osa populatsiooni vaktsineerimisel ei haigestu ka vaktsineerimata kodanikud. WHO soovitatud vaktsineerimise tase haiguste leviku peatamiseks on 95 protsenti. Eestis on laste vaktsineerimise tase alla 93 protsendi ning kollektiivne immuunsus seega ei toimi. See peaks panema meid tõsiselt mõtlema, kuidas vaktsiinide vastasusega võidelda.

Vaktsineerimisest keeldumine on põhimõttelt sama ohtlik, kui liikluseeskirjade eiramine, sest paneb ohtu teised, mitte milleski süüdi olevad inimesed, aga kui liikluseeskirjade rikkujatesse valitseb meie avalikkuses negatiivne hoiak, siis vaktsineerimisvastastes nähakse kas süütuid veidrikke, või halvemal juhul isegi oma huvide eest südilt seisvaid õiguslasi, kellele peab kaasa tundma.

Vaktsineerimisest loobumine toob endaga ohvreid nõudvad haiguspuhangud ka arenenud riikides

2000. aastal kuulutati USA leetrivabaks. Vara rõõmustati. Tänu vaktsiinivastasuse tõusvale trendile on leetrid USA-s tagasi. Läinud aasta viimase nelja kuuga registreeriti 704 leetrite juhtu.

1970. aastatel hakati kahtlema difteeria, teetanuse ja läkaköha liitvaktsiini ohutuses. Suurbritannias langes vaktsineeritud laste hulk 30 protsendini. Peagi vallandus epideemia, mis tõi kaasa üle 100 000 läkaköha juhtumi ja 36 surma. Sarnased kurvad sündmused toimusid ka Rootsis ning Jaapanis.

Vaktsineerimine ei tapa, vaid päästab elusid

Rõugeviirus nõudis 20. sajandil kuni 500 miljonit inimelu. Aastal 1980. sai WHO raporteerida, et rõugetest on täielikult vabanetud. See on tõetuseks, et vaktsineerimisega on võimalik surmavad haigused seljatada.

2011. aastaks oli vaktsiinide abil maailmast likvideeritud veiste katk. Läänepoolkera on tänaseks vabanenud punetistest. Lastehalvatus on likvideeritud kõikjal, välja arvatud Afganistan, Pakistan ja Nigeeria. Arvestades neist maadest pärit kogukondade kasvu Euroopas ja Eestiski, pole võimatu, et haigus ärkab taas ka vanas maailmas.

WHO hinnangul päästavad vaktsiinid igal aastal 2–3 miljonit inimelu. See on põhjus, miks vaktsiinivastasusse tuleb suhtuda tõsiselt. Tänu sotsiaalmeediale liiguvad libaväited ja vandenõuteooriad kiiresti ning umbusk vaktsineerimise vastu on toonud kaasa mitmete vahepael taandunud nakkushaiguse uued puhangud.

Vaktsiin ei kaitse 100%

Vaktsineerimise vastased ütlevad, et vaktsiinid ei kaitse tegelikult haiguste eest ja toovad näiteid, kus vaktsineeritu on haigestunud. Jah, selles on 1% tõde, ent 99% ohtu kõigile, kes sellise propaganda ohvriks langevad.

Ükski vaktsiin ei anna 100% garantiid. Enamik neist annavad immuunsuse 90–99% patsientidest. Doos leetrite vaktsiini muudab immuunseks 93% vaktsineeritutest, kaks doosi juba 97%. Lastehalvatuse vaktsiin pakub pärast kolme doosi 99% kaitset.

On tõsi, et vaktsiinid pole täiesti ohutud, ent nende kasu elude päästmisel on suurem nende ohtlikkusest. Viimase paarikümne aastaga on maailmas 3 miljardit last saanud 10 miljardit doosi suukaudset lastehalvatuse vaktsiini. Tänu sellele on haigusjuhtude arv vähenenud 99%. 2018 registreeriti maailmas 33 loomulikku ja enam kui 100 vaktsiiniviiruse põhjustatud lastehalvatuse juhtu. Miljardid lapsed on tänu vaktsineerimisele pääsenud eluaegsest sandistumisest, mõned sajad on haigestunud. Kas see tähendab, et ka need miljardid oleks pidanud jätma kaitseta, üksnes hirmust, et äkki läheb midagi nihu?

Vaktsiinide ohutus ja tõhusus kasvab

Tavavaktsiinide testperiood vältab aastaid ja on põhjalik. Iga vaktsiin läbib kolm uuringufaasi, peale mida saab litsentsi tootmiseks. Paljud vaktsiinid läbivad ka neljanda uuringufaasi, mis selgitab pikaajalise mõju.

Gripivaktsiiniga on veidi teisiti. Gripiviirus muutub igal aastal ja seepärast ei jää põhjalikuks testimiseks aega. Järgmise hooaja vaktsiin sünnib ennustusest, millised viirused järgmisel talvel ohvreid otsivad. Sellepärast jääb gripivaktsiini tõhusus vahemikku 19–60%.

Usk vaktsiinidesse peab kasvama

Eurobaromeetri viimase uuringu kohaselt usub 48% eurooplastest, et vaktsiinidel on sageli rasked kõrvaltoimed, 38 protsenti arvab, et vaktsiinid võivad põhjustada haigusi ja 31 protsenti , et need võivad nõrgestada immuunsüsteemi. Oleme seisus, kus uued leetripuhangud pole kaugel ja teisedki nakkavad tõved võivad tänu inimeste vildakatele hoiakutele end taas oma tapvas ilus ilmutada.

Euroopa Liidus usutakse, et WHO algatatud Euroopa vaktsineerimise tegevuskaval ning Euroopa Liidu vaktsineerimisalasel ühismeetmel on kaugeleulatuv mõju. Aga ehk poleks meil selles vallas otstarbekas üksnes Brüsselile loota, kui liidu pealinna naabruses ei tule Prantsusmaa oma leetripuhanguga toime. Eesti riigil tuleks kollektiivse immuunsuse tagamiseks tõhustada oma vaktsineerimiskava, kaaludes kõiki võimalusi ning viimase meetmena ka sundi, et tagada epideemiate ärahoidmiseks vajalik vaktsineerimistase.

Kommentaarid

4 commentsOn Vaktsineerimine päästab elusid – see peaks esmane põhimõte ja juhend olema

  • Avatar

    EESTIS ON OLEMAS KA VAKTSIINIKAHJUSTUSTEGA LASTEVANEMATE YHING!!! Ja SEE artikkel on kyll kinnimakstud tellimus! Kas pole eesti 6ppinud seagripiviiruse kahjustustest? Soomes, Norras on narkolepsiaga lapsed. Kas pole aru saadud et mis on “vaktsiinide” kahjustused Indias? nn. “vaktsineeritud” naised muutusid viljatuks, olgugi et o”eldi et see on teetanuse vastu, kuid eranditult “vaktsineeriti” vaid viljakas eas naisi.
    Samuti on palju tekkinud imelikke veidraid allergiaid, synnitakse astmaga, rikutakse a”ra immuunsysteem. Ning veider ja loogikavastane on isegi suhtumine et kui lasteaedades o”eldakse et “VAKTSINEERITUD LAPSELE on ohuks VAKTSINEERIMATA laps”. Samuti ju oli statistika Eesti p6hjal et kus vaktsineeritud lapsed haigestusid just sagedamini kopsuhaigustesse kui need kes polnud vaktsineeritud. KUi hakkas see trend syvenema siis korjati see statistika maha.

    Seega, “vaktsiin” v6ib ka tappa.

  • Avatar

    Mul on hea meel, et Härra arvaja suvatses ka WHO oma monoloogis ära märkida. Ole siis nii kena ja vaata ka kaks kuud tagasi toimunud ürituse WHO Vaccine Safety Summit videosalvestused üle ja näed ise oma silmaga, et needsamad teadlased ja arstid kes tasu eest reklaamivad vaktsiine kui uut messiat, seal samas oma koosolekul tunnistavad, et nende argumendid seisavad saepurujalgadel ja nad ei suuda “antivaxerite” küsimustele enam vastata tõenduspõhiselt, kuna tõenduspõhisus puudub. Vaktsiinid tänasel päeval on üks suur inimeksperiment. Kusjuures katsealused ei ole täielikult teadlikud oma kätsejänese staatusest ja igasugune sunniviisiline meditsiinitoimingute/katsete pealesurumine on teadupärast Nürnbergi protsessist alates, pehmelt öeldes, meditsiinieetika (ja minu hinnangul ka inimõiguste) vastane käitumine. Ei ole vaja mingeid ametniku tasemel inimeste vaateid kõigile peale suruda ja kohustuslikuks muuta. Iga inimene suudab iseenda ja oma pere jaoks teha ise parimad valikud. Selleks ei ole vaja keskvõimu sundi. Ja kui härra autor tunneb veel vajadust mingi jamaga lagedale tulla siis soovitan tal tegeleda millegi asjalikuga näiteks teha tööd, jalutada Männipargis või joonistada midagi. Ei ole vaja tühja koha pealt lollusi välja mõtlema hakata, just nagu noor ametnikuhakatis kes hirmsasti tahaks oma eksistentsi tõestada. Praegu jääb mulje, et mõnel inimesel pole millegi muu asjalikuga tegeleda kui, et pseudoprobleeme, invasiivsete sunnimeetoditega lahendada. Mis võiks olla sellise käitumise motiiv? Ei tea. Enamikul juhtudest on motiiviks raha. Kas ka sel juhul?

  • Avatar

    Maaja Kosk, artikli alguses on see kirjas: Vsevolod Jürgenson. Jutu ja stiili järgi paistab olema siuke tüüpiline keskerakonna oportunist. Ma ei saagi aru, kas ta on nüüd siis ekresse “venekeelse valija hääli” püüdma võetud või kuulub ta krässukesega ühte kampa ja teeb tööd ekre valijaskonna kallal. Aga kõiki artikleid ei peagi siin hetkel väga tõsiselt võtma. Vast ajapikku tase paraneb. Te saaksite oma kommentaaridega sellele kaasa aidata, nagu Te seda siin juba teetegi.

  • Avatar

    Soovitan soojalt lugeda läbi selline raamat ennem kui oma lapsest farmaatsiatööstuse klient teha kohe pärast sündi.
    Vaccines, Autoimmunity, and the Changing Nature of Childhood Illness

Kommentaarid on keelatud

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused