Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Valmisolek Ukraina kriisiks: EKRE käib murega ees, valitsus venib hädiselt järel

04.02.2022
Stenbocki majas pole kunagi olnud nii elukauget seltskonda kui täna on. Pilt on illustratiivne.
© UU

Ukraina kriis on kestnud juba kuid, aga valitsus ärkas alles nüüd, kus sõda võib iga päev reaalsuseks saada.

Valitsuse liikmed arutasid neljapäeval riigi valmisolekut tulla toime Venemaa sõjategevuse suurenemise tagajärgedega Ukrainas, kaardistades valmisolekut kogu laiapindse riigikaitse ulatuses. “Venemaa vägede koondamine Ukraina piiridel ja agressiivne käitumine kogu Euroopa julgeoleku vastu sunnib meid põhjalikult valmistuma sõjategevuse suurenemisega kaasnevaks kriisiks,“ ütles peaminister Kaja Kallas.

Tundub, et Kaja Kallas oma valitsusega polnud julgeolekukriisi varem teadvustanud. EKRE fraktsioon esitas juba eelmise aasta 13. detsembril peaminister Kaja Kallasele arupärimise, millega juhtis tähelepanu Eesti valitsuse tagasihoidlikele jõupingutustele Ukraina toetuseks, kutsus üles liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis ning uuris, kas halvenevat julgeolekuolukorda ja sõjaohu kasvu on valitsuskabinetis üldse arutatud.

Valitsuse algatatud kaardistamine on ikka väga hiljaks jäänud ega ärata nüüdki usaldust, kui kõlavad loosungid nagu „Keerulised olud tabavad meid tihtipeale ootamatult, kuid peame jääma ühtseks“ (siseminister Jaani), „Kollektiivkaitse töötab ja tänaseks on Eesti iseseisev kaitsevõime täielikult integreeritud NATO kaitselahendisse“ (kaitseminister Kalle Laanet), „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on ennetada ja lahendada teenuste toimepidevuse häireid ja kriisi mõjusid riigi majandusele ja varustuskindlusele” (majandusminister Taavi Aas), ja nii edasi.

Nende loosungite taustal oleks hea valitsuselt küsida, kas nad on arvestanud Saksamaa tõrksusega, kes just praegu blokeerib Ukraina sõjalist abistamist ja võib tõrksaks osutuda ka NATO toimimisel, sest Berliinil on Venemaal suured majanduslikud huvid, ennekõike seotus gaasitarnetega.

Muidugi on igati tervitatav see, et valitsus on asunud ette valmistuma Ukraina sõjaliseks kriisiks ja Eesti kaitseks, aga see toimub väga aeglaselt, justkui vastumeelselt ja kindlasti hilinenult, sest reaalsuses olnuks võimalik, et otsene sõjaline konflikt Venemaa ja Ukraina vahel juba käiks, Eesti aga alles kaardistab.