Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Vambola Paavo: kokku on sattunud üleilmne pandeemia ja piiride sulgemine, börsipaanika ning aktsiate kõrbemine

-
17.03.2020
© Scanpix

Maailm on segaduses ja keegi ei tea, mida toob homne päev. Riigid sulgevad piire, börsidel valitseb paanika, aktsiaturud põlevad ja silmapiiril terendavad pankrotid. Seda kõike ei osatud aasta tagasi halvimaski unenäos ette kujutada.

Kas tõesti on tagasi 1929.-1932. aastate üleilmne kriis? Midagi taolist ennustasid ette Bulgaaria selgeltnägija Vanga ning meie Igor Mang. Mõnikord ei pane ennustused mööda.

Praegune olukord pole võrreldav varasemate kriisidega. Nüüd on kokku sattunud üleilmne pandeemia ja piiride sulgemine, börsipaanika ning aktsiate kõrbemine, lisaks terendab silmapiiril uus võimalik rändekriis.

Viimane ehk õnnestub peatada kuna Euroopa on asunud välispiire lukku panama ja kehtestanud sisepiiridel range kontrolli. Viimasega tegi algust Brüsseli silmis “paharetiks” tituleeritud Ida –Euroopa. Esimeste hulgas asusid oma piire sulgema Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhia ja Baltikum. Heaolu-Euroopa ärkas alles hiljem, siis kui leegid olid katusest väljas.

Frau Merkeli poliitika ühtsusest ja liberaalusest on totaalselt läbi kukkunud ning loodetavalt leidnud koha ajaloo prügimäel. “Wir scahaffen uns ja bitte kommen Sie ein” (me same hakkama ja tulge ikka) on isegi tõsimeelsetel sakslastel õllekruusi taga pilkeobjekt. Eestiski on sotsliberid sunnitud vaikima.

Seda kummalisem on Kadriroru üleskutse tulla akendele mobiilidega õhtuhämaruses vilgutama, avaldamaks solidaarsust nendega, kes koroonaviiruse eesliinil.

Peaminister kihutab ühest Eesti otsast teise ja julgustab politseid ning piirivalvet- mehed, me saame hakkama. Valitsuse tööpäevad on pikad ja väsitavad. Kindlasti peatame koroonaviiruse. Selleks on vaja kõigi ühist tahet ja soovi. Kadriorg on olukorras vaikinud paar nädalat. Viimati jagas president vabariigi aastapäeva kõnes ühiskonna Andresteks ja Pearudeks, tegeldes ühiskonna lõhestamisega. Selle asemel võinuks Kersti Kaljulaid osutada üleilmsele ohule, mis tolleks hetkeks oli ilmselge, ja kutsuda kõiki ühisele tegutsemisele. Seda me ei kuulnud. Taskulampidega võib ju vehkida aga vaevalt on sellest kasu neile meestele ja naistele, kes praegu võitluse eesliinil.

Ehk olnuks targem riigipeal sõita ise piirile ja öelda taskulambi vilgutamise asemel julgustavad sõnad, kes Luhamaal, Muratis, Valgas või Iklas teevad ränkrasket tööd ja saavad selle eest neli korda vähem palka kui Kadriorus maksumaksja raha eest toimetav proua.

Kui 2009.-2010. aasta kriisi ajal tõstis Ansipi valitsus kütuseaktsiisi ja käibemaksu siis Jüri Ratase juhitav kabinet ja rahandusminister Martin Helme otsivad täna lahendusi, kuidas kergendada ettevõtete maksukoormust, koostada majanduse jaoks abipaketid ning alandada aktsiise. Ennekõike on oluline oma rahva eest hoolitsemine. See on Ansipi ja Ratase valitsuse vahe.

Igal juhul tunnustus Jürile ja Martinile kõige eest. Kui ükskord on vanker on teele tagasi tõmmatud, võtkem siis taskulambid ja vilgutagem neid akendel tänutäheks neile, kes raskel ajal tegelikult rahvale mõtlesid. Niisama tühjade sõnade lausujaid on ajaloos küll olnud, paraku rahvas neid ei mäleta.

 

Vambola Paavo, ajakirjanik