Vsevolod Jürgenson: “Hommik Mustangi ja mootorrattaga”

Arvamus,
- Updated
©Uued Uudised
Autode Tallinn.

Viimasel ajal pööratakse tänuväärselt palju tähelepanu liiklusest tulenevale õhusaastele ning tegeletakse edukalt selle vähendamisega. Transpordisaastet teadvustatakse kui tõsiste terviseriskide põhjustajat, mille vastu võitlemise on võtnud südameasjaks nii riigi institutsioonid, omavalitsused kui ka mitmed vabatahtlike ühendused. Samas on kahetsusväärselt vähe käsitletud liiklusmüra mõju inimeste tervisele, kuigi tegemist on õhusaastega võrdväärselt ohtliku nähtusega.

Kell on kuus hommikul ja und jätkuks veel mitmeks tunniks, ent paneelmaja elanikke äratab läbi suviselt avatud akende tuppa paiskuv kõrvulukustav mürin. Teises trepikojas elav edukas idufirma omanik Martin on otsustanud tema juures öö veetnud sõbranna oma Mustangi muskelautoga koju sõidutada. Kogu maja on hetkega ärkvel ja ei suuda veel tükil ajal sõba silmale saada. Ent just siis, kui magus uni taas võimust võtab, kärgatab uus kõuehäälne mootor. Baiker Viktor on oma kaherattalise sadulasse hüpanud ja paneb maja eest minema, nii et kummijälg asfaldil ja ving õhkus. Paljudes Tallinna kortermajades algab hommik just sarnaselt. Kahjuks pole tegemist harvaesineva juhusega.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Võib ju väita, et asi seisneb üksnes mõne inimese kasvatamatuses, ent probleem on märksa laiem. Forsseeritud mootoritega autod ning summutajateta mootorrattad teevad elu põrguks kõigil suurte tänavate ja magistraalide ääres elavate majade inimestel. Võimsalt mürisev tsikkel võib siis, kui selle seljas istuv maanteerüütel kõvasti gaasi keerab, panna majaseinad värisema.

Pidev vali liiklusmüra tekitab käitumis-, kõne- ja unehäireid. Ühtlase foonina toimivast mürast laastavamaks peetakse ootamatut müra. Mürast tingitud stress avaldab mõju igapäevasele käitumisele, raskendab keskendumist, pärsib sotsiaalset käitumist, toob kaasa kõrgenenud vererõhu ja südame-veresoonkonna haigestumise riski. Magistraalide ääres elavatel inimestel on ka suurem võimalus dementseks jääda. Kõik see omakorda tõstab arsti poole pöördumiste arvu, tervishoiuteenuste ja ravimite kasutamist. Eriti müratundlikud on lapsed.

Pidevas müratsoonis kujunevad 5–6 aastaga püsivad tervisekahjustused. Elukeskkonna planeerimise seisukohalt peetakse lubamatuks paigutada elumaju vahetult magistraaltänavate äärde, määrates inimesed elama tervistkahjustavasse keskkonda. Kui nii on juhtunud, tuleb võtta kasutusele kõik meetmed mürataseme, eriti ootamatu, foonist eristuva müra vältimiseks.

Tallinnas on müra probleemiks. Uuringud kinnitavad, et Euroopas kahjustab liiklusmüra iga kolmanda inimese tervist. Viiendik eurooplastest puutub öösiti regulaarselt kokku tervistkahjustava müraga.

Tallinnas on müraprobleem samuti terav. Kesklinna tiheda liiklusega tänavate ning Tammsaare tee ja Sõpruse puiestee äärsed majad kuuluvad ohtlikku

müratsooni. Elektriautode kiirest arengust innustunult, võime ju loota, et paarikümne aasta pärast liigub juba pool sõidukitest hääletult ning neljakümne aasta möödudes pole liiklusmüra enam üldse teemaks, kuid seni tuleb elada ja üles kasvatada põlvkond, kelle närvikava poleks muskelautode mürinast ja illegaalsete väljalaskesüsteemidega mootorrataste põrinast rikutud.

Probleem on tõsine ning oleks aeg sellega tulemuslikumalt tegeleda. Kui suudame EL-i tasemel vähendada tolmuimejate mootorite võimsust, siis peaks olema võimalik kehtestada seadused, et tänavaile ei jõuaks enam kui 80 db müratasemega muskelautosid ja mootorrattaid. Elamualade päevane müratase ei tohiks ületada 60 db ja öine 55 db. Ka Eesti valitsus ning Tallinna linn võiks kaaluda, kas piiratud arvu auto- ja motohuviliste soosimine kaalub üles inimeste meelerahu ning tervise.

Illegaalse väljalaskesüsteemiga mootorratta müratase võib ulatuda 95 db-ni. Samas pole seda võimalik tehnilisel ülevaatusel tuvastada, sest sumbuti eemaldamine või tagasipanek võtab vaid mõne hetke. Liiklusseadus sätestab küll liigset müra tegeva sõiduki puhul kontrolli ja karistuse, ent praktikas seadus ei tööta. Esiteks puudub politseil tehnika mürataseme määramiseks ning teiseks ei peeta lärmisõidukitega võitlemist oluliseks, kuna ka korravalvurite seas püsib väärarusaam, et mis see väike törts lärmi ikka teeb. Aga nagu juba tõdesime, siis teeb küll, ja kuidas veel!

Eesti riik ja politsei on selleks, et kaitsta kodanike elu ja tervist. Mürarikkad sõidukid tuleb liiklusest kõrvaldada ning selleks peavad oma osa andma nii seadusandja, valitsus, omavalitsused, kui ka politsei.

 

Vsevolod Jürgenson

Mustamäe Linnaosakogu liige 

 

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused