Vsevolod Jürgenson: möödunud aastat meenutades lootkem uuelt parimat

Arvamus,
Üks aasta jäi selja taha.

“Inimene on loodud lootma ja uskuma. Virisemine ning mures vaevlemine probleeme ei lahenda, pigem ikka optimism. Seepärast tasub saabuvalt aastalt oodata head ning lahkuvatki meenutada tunnustava sõnaga.

Muidugi võib kohe küsida, et mida vahvat selles koroona-aastas siis nii väga oli, puha kannatused ja nakatumishirm? Eks seda mitmed poliitikud ja ajakirjanikud meile püüavadki sisendada, kibestunult kinnitades, et nii nagu valitsus keeras oma koroonaga, kuid veelgi enam koroonameetmete ülepaisutamisega, pekki kogu 2020. aasta, nii suudab see muuta tõeliseks põrguks ka 2021. aasta.

Järgneb Google reklaam. Uute uudiste toimetus ei vastuta Google algoritmide poolt personaalselt teile suunatud reklaamide sisu eest. Soovitame usaldada ainult tuntud ja usaldusväärseid kaubamärke.

Aga sajatajaid ei maksa tõsiselt võtta. Olid ka 2020-ndas oma helged hetked ning 2021 saabub suurepärane virgumise ja eneseleidmise aeg.

Digikultuuri aasta

Aastavahetusel koostatakse horoskoope ja tegeletakse ennustamisega. See on küllaltki tänamatu tegevus. Näiteks saabuvat koroonapuhangut ei ennustanud 2019. aasta lõpus minu mäletamist mööda ükski tubli teadmamees ega -naine. Ometi leidub siin prohvetlik erand, nimelt kuulutas kultuuriministeerium aasta 2020 digikultuuri aastaks.

Kas selles riigiasutuses on tõepoolest asjatamas selgeltnägijate võimetega tegelased või pandi huupi kümnesse, tuleks küsida kulutuuriametnikelt enestelt, igatahes oleme terve aasta olude sunnil netikoosolekutel osaledes ja kaugtööd vihtudes tublisti digikultuuri edendanud, ning see on ehk lahkuva 2020. üks positiivsemaid külgi – meie rahva arvutioskus on hüppeliselt kasvanud, mida tuleb võtta kui kurja nakkuse poolt kingitud puhast boonust.

Muidugi on 2020. aasta digikultuuril ka omad inetud kõrvalmõjud, nimelt on kodusistumine ja arvutiekraani tuim põrnitsemine rikkunud närvikava ja muutnud paljud seni lahedad sellid tigedaks. Seda ülekeevat viha võib kohata nii poliitikute kui ka ajakirjanike üllitistest ning enesestmõista kommentaariumitest, kus vahel toimuks otsekui kiviaegsete inimsööjate omavahelised arveteklaarimised. Mõelda vaid, me kasutame arvuteid, mis on teadusliku mõtte üks ülimaid saavutusi selleks, et kellelegi verbaalselt molli anda! Kas see on rahvalik digikultuuri? Ju siis ongi.

Aga polnud lõppev aasta nii trööstitu midagi! Poliitilise mudamaadluse varjus jätkus armastust, loodi peresid ja sündis lapsi, mis siis, et õiguslased üksnes vähemustest jahusid. Enamus elab sellele vaatamata edasi oma elutervet ja küllaltki õnnelikku elu, olgu siis riigikogus referendumile esitatud parandusi 9600 või 96 miljonit – no kellele see korda läheb!

Ent kuigi räägime ka tulevikus digindusest nii kultuuri kui kultuurituse kontekstis, tehti 2020 digiväliseidki tegusid. Me pole inimkonnana kaotanud silme eest suuri sihte ja lahkuval aastal saadeti teele kosmosesondid Marsi ning koguni Merkuuri suunas. Maailma katva digivõrgu najal end kübermusklisse treeninud inimkond ihaleb siiski teada, kas mõnel teiselgi planeedil ei küpse midagi elu sarnast ning soovib kombata suure tühjuse ulatust, kus meie planeet väikese tolmukübemena ulbib. Ja just siit peaks algama usaldus meie vahel, kes me inimestena tahame seista selle eest, et koduplaneet jätkaks elamisväärsena veel aastatuhandeid.

Ning veel üht märgilise tähendusega sündmust tuleks möödunud aasta kontekstis meenutada – Aafrikas saadi lõpuks jagu lastehalvatusest. Miks peaks see meid huvitama? Aga seepärast, et ehk on see märk musta mandri muutumisest elamisväärsemaks, vähendades nende arvu, kes kipakail paatidel asuvad üle Vahemere teele Euroopasse abirahasid ja muretumat elamist nõudma.

2021 – võrratu aasta

Aastal 2021 saabub vabanemine. Kuigi viirushaigused ei kao, jõuame uute teadmiste ja oskusteni, kuidas end nende eest kaitsta. Ühes saabuva kevadega hakkame taas julgemalt sõpradega kohtuma, etendustel ja kontsertidel käima, elus osalema. Ja küllap mõistame siis, kui naeruväärsed olid kurtmised maskikandmise ebamugavuse ja spordisaalide sulgemise üle. Maailm avaneb ja me reisime taas avastama uusi paiku. Me ei pea enam muretsema oma eakate emade-isade pärast, sest nemadki seisavad väljaspool ohtu.

Kas pole suurepärane see saabuv õnnelik aeg! Seni tuleb meil aga vingumata ja virisemata teha kõik, et haigusest hoiduda ja kaaslasi hoida. Me suudame seda!

Head uut aastat! Ärge tüdinege olemast õnnelikud!”

Vsevolod Jürgenson, Mustamäe Linnaosakogu liige

Tähelepanu!

Kuna kommentaaride modereerimise maht hakkas toimetuse väikese kollektiivi tööd häirima, siis oleme sunnitud kommenteerimise peatama. Kui tunnete vajadust ühiskonna asjades kaasa rääkida, siis on selleks võimalus Facebookis ning meediaväljaannete kommentaariumites.

Täname teid jätkuva toe ja mõistmise eest!
Uute uudiste toimetus.

Mobile Sliding Menu

Uute Uudiste väljaandja on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Uued Uudised peavad oluliseks sõnavabadust. See tähendab, et Uutes Uudistes avaldatud seisukohad ei pruugi ühtida Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seisukohtadega.
Kontakt: info@uueduudised.ee | Kasutamistingimused