Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikme Arvo Alleri sõnavõtt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu teisel lugemisel Riigikogus.
„Kõigepealt tahaks kogu maailma ja ka Eestit õnnitleda selle nimel, et eile pandi, vannutati paika Ameerika Ühendriikide president, mis toob palju muutusi kogu maailmas.
Aga lähme nüüd selle eelnõu juurde. Esimene lugemine oli 17. detsember 2024 ja seal kõnes ma juba ka viitasin erinevatele puudustele, mis on seaduseelnõus olemas.
Kahjuks ma ei tea, ministeerium oleks võinud selle võtta siis ka ja uuesti üle vaadata, et mida seal ette teha. Peatuks mõnel punktil seal. Ta tervenisti ei ole halb. Seal on jälle peidetud ühte seadusesse mitu erinevat asja. Ja kõige suurem probleem on ikkagi see sotsiaalne tingimuslikkus.
Sotsiaalne tingimuslikkus tähendab siis seda, et see nüüd lisatakse tingimuslikkuse nõuetele ja selle tingimuslikkuse nõuete üks osa on maa heas põllumajandus‑ ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ja kohustuslikud majandusnõuded, ja sinna tuleb ühe peatükina sisse sotsiaalne tingimuslikkus.
Tingimuslikkuse nõuded on eelduseks otsetoetuste taotlemisel ja nende täitmine on kohustuslik.
Otsetoetust, nagu te teate, saavad taotleda kõik ettevõtjad, tulundusühistud ja füüsilised isikud ehk siis ka eraisikud.
Ja kui me nüüd vaatame, mida ütleb sotsiaalne tingimuslikkuse nõue, see tuleb läbi Tööinspektsiooni ja Tööinspektsioon jälgib töötervishoiu ja tööohutuse seadust.
Ja tööohutuse seadus ütleb seda, et need kehtivad ettevõtjatele ja avalikule sektorile. Kui sealt edasi minna, siis füüsilisele isikule need ei ole prioriteetsed, need ei ole vajalikud. Nüüd, kui me läheme tagasi otsetoetuste taotlemise juurde, siis eraisikust taotlejad on eelisseisundis, kuna nendele ei rakenda tingimuslikkuse nõuete üks osa.
Ja mis see siis ettevõtjatele kaasa toob? 1. jaanuaril algas uus aasta ja Tööinspektsioon avaldas oma kodulehel eelmine nädal nimekirja ettevõtjatest, keda käesoleval aastal kontrollitakse. Ma lasin kiirelt läbi. Ida-Virumaal on 175, keda kindlasti minnakse kontrollima.
Nendest esimese pilguga kolm olid põllumajandusettevõtjad. Ehk need kolm ettevõtjat on juba potentsiaalselt Tööinspektsiooni, nad ongi Tööinspektsiooni vaatluse all ja Tööinspektsioon võib leida ja üldjuhul on ettevõtjatel ka väikesed puudused.
Aga nii kui see puudus saab Tööinspektsiooni poolt fikseeritud, see edastatakse PRIA-le ja PRIA-st vastavalt maatriksi, ütleme, nendele tingimustele vähendatakse otsetoetust. Kui sa muidu saad ettekirjutuse ja täidad ettekirjutuse ära, on sul ettevõttes kõik korras.
Mõned sellised markantsed näited on see, et sul on see must-kollane lint trepiastmele panemata ja sa saad selle kohta ettekirjutuse, et treppidel, mis läheb rohkem kui kolm astet, on sul panemata see kolla-musta joonega lint. Sa saad ettekirjutuse, täidad ära, kuid samas see on juba fikseeritud ja see läheb PRIA-sse.
Kui keegi ütleb mulle vastupidist, et nii ei ole, siis jumal tänatud, et ta nii ei ole, et nende väikeste puuduste osas ei tehta toetuste vähendamist.
Samas eraisik, kes teeb oma traktoriga tööd, tema muidugi vastutab ise kõige eest ja siis temal on see võimalus ka seda kollase-musta lindi mittepanemisel saada otsetoetused täies mahus kätte.
Nüüd järgmine need seaduseelnõud, mis olid, või määruse eelnõud, mis olid seal esimesel lugemisel kaasas. Ma ei ole selles suhtes kindel, et need on seal õiges kontekstis.
Kui ma vaatasin, maa heas põllumajandus‑ ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded, kohustuslikud majandusnõuded peaksid rakenduma peale käesoleva seaduse vastuvõtmist.
Antud seadus kehtib või määrus kehtib alates 1. jaanuarist 2025. Ehk määrus juba kehtib, kui seadus on vastu võtmata. Ja tootjatel, põllumajandustootjatel, kes toetusi taotlevad, osalesid Tööinspektsiooni ja PRIA korraldatud sotsiaalse tingimuslikkuse infopäeval ja tegelikult ei osanud keegi midagi öelda, mismoodi see skeem käib.
Tööinspektsioon saadab saja ettevõtja andmed PRIA-le. Kui on rikkumine, läheb toetuse vähendamiseks kohe. Nimekiri nõndanimetatud töötervishoiuseaduse alusel vajalikest dokumentidest, on nad ohutusjuhendid, töötajate väljaõpe, riskianalüüs, need on tootjatel enamuses kõik tehtud.
Mis jääb Tööinspektsioonile võib-olla silma, on täpselt nii, nagu kolleeg Rain Epler ütles, redeli kasutamise juhend. Kui redel on kuskil silmapiiril, siis selle kohta peab automaatselt olema kasutusjuhend.
Kui on relakas kuskil silma all, siis selle kohta peab olema automaatselt ohutusjuhend ja ka töötaja väljaõpe selle kohta, kuidas ta tohib käsitleda elektrilisi tööriistu.
Nii et selles mõttes, kui keegi väidab, et bürokraatiat juurde ei tule, siis ma sügavalt kahtlen selles. Bürokraatiat tuleb juurde põllumeestele.
Ametnikele tõepoolest ei tule ja sellest lähtuvalt PRIA haldussuutlikkus võib suureneda, kontrollid suurenevad ja tootja jääb ikkagi kehvemasse olukorda.
Et olla konkurentsis, ta peab oma töökeskkonna ja tööohutuse asjad ikkagi kas sisse tellima või ise selle etapid läbi tegema. Muidugi, paljudel ettevõtjatel põllumajanduses on need asjad olemas ja sellest ka teadlikud. Nüüd on vaja uuendada.
Mis on veel, on PRIA mobiilirakendus Iva äpp, mis annab võimaluse teha seiret. Ja täpselt sama teema: kogu vastutus lükatakse põllumajandustootjatele, saadetakse fotoülesanne, tuleb teha kultuurist pilt ja laadida PRIA keskkonda ülesse. Põllumajandustootjad, kes võivad olla vanemaealised või tootjad, kes kasutavad telefoni helistamiseks, neil ei pruugigi olla seda mobiilivõimekust, et seda pilti teha.
Siis peab jälle kaasama lisaressurssi kõrvalt, kes tuleks, teeks selle pildi koha peal ära ja saadaks PRIA keskkonda, et tagada, et tema põldudel kasvav kultuur on see, mis on taotluses kirjas. Samas me teame mobiilileviku ja mobiiliside leviku osas, et Eesti ei ole ühtlaselt kaetud, on piirkondi, kus levi on kehvem, mis võib tähendada seda, et pilti ei suudeta korrektselt teostada.
Kaks puudust ja neid puudusi on seal veel ning sellest tulenevalt teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku antud eelnõu teisel lugemisel katkestada ja see on edastatud elektrooniliselt.“