Esmaspäeval räägiti Riigikogus võõrtööjõust ning EKRE fraktsiooni saadik Arvo Aller toonitas, et kui Eesti looks eeldused oma noorte väljaõpetamiseks ning looks ettevõtlusele soodsama keskkonna, siis poleks võõrtööjõudu vajagi.
Arvo Aller: “Praegune arupärimine ministrile oli igati asjakohane ja asjakohasus on olnud kogu aeg, ma arvan, viimased kümme aastat. Muidugi kurb on see, et minister ei ole valmis ka läbirääkimiste käigus neid mõtteid vastu võtma, mis siin räägitakse, ning hiljem ka võib-olla omapoolset kokkuvõtet tegema.
Kolmandatest riikidest sissetoodava odavtööjõu osas on praegu välismaalaste seaduses tõepoolest nii palju erandeid, et selle seaduse raames võib tuua sisse, ma ei taha küll öelda, et nii palju kui jaksad, aga erisused ka mitte seda poolteistkordset palka maksta on praktiliselt kõikidele elualadele pandud.
Olles ise kokku puutunud omal ajal ministriametis hooajatöölistega, siis tegelikult see alla pooleteisekordse palga maksmine, ütleme nii, tootlikkust ei kasvatanud, pigem andis võimaluse põllumajanduses saak ära korjata. Küsimus on selles, kui legaalselt või mittelegaalselt nad Eestis olid. Väga paljud olid ka renditööjõuna ja ei olnud lihtsalt hooajatöölistena Eestis vormistatud.
Nüüd, minister siin arupärimisele vastates ütles, et kõik saab kontrollitud, taustakontroll tehtud. Aga mingeid kriteeriume ei ole. Öeldakse lihtsalt, et meil on vaja oskustöölisi. No mis asi on oskustööline? Kas tal on mingi haridustase või on tal mingi kutsetase? Inimene, kes oskab automaatikat või labidat käes hoida, kas tema on oskustööline? Selles osas on need ministri vastused selgelt piiratud sellega, et kindlale sihtgrupile. Ning oskustööliste toomine Eestisse Eesti tööjõu olukorda kindlasti ei paranda.
Minister ütles, et tuleb võrrelda Statistikaametit ja võtta reaalsed töötukassa andmed. Aprilli lõpuga oli Eesti töötute arv töötukassa andmetel 54 000 inimest. 54 000 inimese töötuna arvel olemine näitab seda, et inimesed on töölt lahti läinud või neid on lahti lastud millegipärast ja nad peavad ennast hoidma arvel, et saaks mingigi sissetuleku tulenevalt eelmisest töökohast.
Martin Helme väga ilusti ütles, et valitsus ei ole valmis tegema teisi ettevõtjate jaoks olulisi vastutulekuid, on ta tööjõumaksude alandamine, on ta käibemaksu alandamine, on ta aktsiiside alandamine, on ta tulumaksu alandamine. See kõik mõjutab ettevõtete hakkamasaamist ja lähtuvalt sellest ettevõtjad peavad käituma. Kui tõstetakse kõiki muid makse, siis paraku tuleb oma ettevõtted – ja ettevõtjad on väga leidlikud –, oma majandustegevus ka ümber korraldada.
Nüüd, kui vaadata, mismoodi on tehtud, siis osad ettevõtted on oma tööaja viinud neljapäevaseks. Neljapäevane töönädal on see, mis aitab kulusid kokku hoida. Siis osad ettevõtted on saanud kokkuleppele, et palgata puhkusele lähevad töötajad. Jah, tõepoolest hoitakse oma inimesi, aga mingi hetk saab jaks otsa tänu sellele, et teiselt poolt on riik pannud maksusid juurde. Leidlikkuse osas.
Eelkõneleja rääkis, et ei tegeleta juurpõhjustega. Jah, tõepoolest, me peame hakkama maast madalast juba tegelema sellega, et meil oleks tööjõuturul järelkasv, mis tähendab seda, et meil peab sündimus suurenema, meil peab noorte haridustase, kutsetase paranema. Ja praegune valitsus teeb kõik selleks, et tööjõuturul järelkasvu ei oleks. Sisse tuues odavat tööjõudu saabki hakata välja vahetama Eesti rahvast.
Nii kaua kui me juurpõhjustega ei tegele ja noortele ei õpeta töökogemust või töötegemise oskuseid, siis peale tulevat põlvkonda meie Eesti tööturul on väga raske rakendada ja pigem nad otsivadki võimalust, kuidas minna välja ja leida omale rakendus väljaspool. Selge on see, et kõiki asju äpimajandusega teha ei saa, inimesed peavad ka füüsiliselt kohal olema. Ja sealt ongi vaja seda, et noortele tuleb õpetada tööoskuseid ja töö tegemise harjumust, et sa harjud tegema tööd, et see toob sulle lisandväärtust ja sa näed oma töö tulemust ka lõpuks.
Nii et kindlasti see arupärimine on asjakohane ja tulevikku vaadates on väga kurb, et praegune valitsus ei näe muid lahendusi kui ainult odavtööjõu sissetoomist. Sellega tuleb meil surve nii haridusele, kultuurile kui ka arstiabile. See ummistab ära kõik meie arstiteenused ning oma Eesti inimesed jäävad selle võrra raskemasse osasse. Nende kohustuseks, Eesti inimeste kohustuseks, jääb ainult makse maksta. Aga meie seda ei taha. Ja selles mõttes tuleb ka praegune valitsus tuua maa peale, et sellega ei tohi kaasa minna.”