“Kui jälgida viimaste aastate filme, siis on selgelt nähtav, kuidas poliitkorrektsus ja tühistamiskultuur seal oma tööd teevad.
Vaatasin hiljuti filmi “Terminator: Dark Fate” ja (andestage, naised!) ei suutnud üle poole vaadata. Peategelasteks olid kolm naist, noor mehhiklanna, temast pisut vanem Kaitsja ja vanem naine, kel oli poja surma tõttu terminaatorite vastu isiklik vaen. Pahalased olid muidugi mehed ning noore mehhiklanna isa ja vend hukkusid kohe alguses.
Selline naiskangelaste üliküllus hakkas kohe vastu. Ei, ma ei ole naistevihkaja – kui neid filmides pole, hakkab ka see vastu. Mäletan üht filmi Metsiku Lääne eelpostist, kus olid vaid mehed, USA sõdurid, ja see kinopilt jäigi meelde naiste puudumise tõttu.
Minu arvates on ka “Sõrmuste Isanda” ja “Kääbiku” filmides (olen Tolkieni fänn) naissõdalasi liiga vähe – kuigi Rohani kilbineitsi Eowyn räägib oma maa naiste kangelaslikkusest, ei ole kogu filmis peale tema ühtegi kangelannat ja Rohani naised ei aita mehi isegi müüridel, nagu see vanades sõdades kombeks oli. Vaat selles filmis oleks naistelt vaprust oodanud.
On tore, kui filmides on vaprad naistegelased, aga see ei tohi muutuda feminismipropagandaks. Filmis “The Old Guard” näidatakse stseene Afganistanist, kus terve väeosa tundub koosnevat naistest ning isegi maja terroristidest puhastama läheb kolmene naistiim. No ei olnud sellist asja Afganistanis. Pealegi on mustanahalisel naissõduril peas pikkade patsidega afrosoeng – lähivõitluses vaenlasel hea sealt kinni hakata.
Ka mustanahalised on nüüd filmikangelaste seas juhtivas rollis, kuigi nad pole kunagi ajaloos kusagil sedavõrd massiliselt esindatud olnud, et sobivad lausa Inglismaa kuninganna rolli. Olemata rassist – see ei ole lihtsalt loomulik, kui keskaja filmis on neegreid nagu murdu, sest tollal oli neid lihtsalt Euroopas imevähe.
Naeruväärselt mõjus fantaasiafilm “The Tomorrow War”, kus alla kümne inimesega tiimis, kes läksid Venemaa Kaug-Põhja allakukkunud kosmoselaeva otsima, olid kaks mustanahalist, kes kihutasid mootorsaanidega keset valget lumist tasandikku. Visuaalne kontrast oli sedavõrd tugev, et filmiloojadki tundusid olevat seda maskidega piirata proovinud. Samas filmis olid taibukate kooliklassis peamiselt mustanahalised.
Poliitkorrektsus on Lääne moetrend ja olgu pealegi. Aga filmifänne sellega alt ei tõmba. Kui koomiksite kangelane Batman on alati olnud mees, siis tema asendamine naisega on vastuvõetamatu ka sallivale fännile, sest nii minnakse kallale Pühale Koomiksile. Kui on vaja naiskangelasi, siis saab alati teha uue kangelase, aga mitte asendada meest naisega. Loodagu naistele uued rollid, mitte aga tõrjutagu mehi senistest välja, sest see muudab liiga palju. Naised peaks filmirollides esindama naisi, mitte radikaalfeminismi.
Naistele, mustadele ja teistele vähemustele tuleks kasuks see, kui nende osatähtsust suurendataks mõistuse piires. Praegu tehakse seda ideoloogilises plaanis, nad asetatakse mõistusevastastesse ja sobimatutesse rollidesse ning see vaid suurendab vastumeelsust. Mina igastahes “Terminaatorit” enam edasi ei vaata.”
Jüri Kukk, toimetaja