Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Austraalia suuruselt teine linn Melbourne on hädas terroristidega – riik ei kiida heaks ka rändelepet

-
20.11.2018
Austraalia politseil on terroristidega pidevalt tegu. Operatsioon Melbourne`s.
© EPA/Scanpix

Rändeleppe valguses on meelde tuletada, et islamiterrorism pole kuhugi kadunud ja paljud verised sündmused jäävad ära ainult tänu Lääne eriteenistuste heale tööle.

Austraalia esitas teisipäeval süüdistuse kolmele mehele, kes väidetavalt valmistusid terrorirünnakute korraldamiseks riigi kaguosas Melbourne’i linnas, teatas politsei.

Kolm meest vanuses 31, 26 ja 21 aastat olid Türgi päritolu Austraalia kodanikud. Meestest kaks on vennad. Nad peeti kinni ööl vastu teisipäeva ning neile esitati süüdistus terroriakti kavandamises, mida saab karistada kuni eluaegse vangistusega, ütlesid ametnikud.

Kolmik oli uurimise all märtsist, kuid nad said “energiat juurde” siis, kui äärmusrühmitusest Islamiriik (IS) innustust saanud mees tappis 9. novembril Melbourne’is noaga inimese, ütles Victoria osariigi kõrge politseinik Graham Ashton.

Selles rünnakus pussitas Somaalia päritolu austraallane Hassan Khalif Shire Ali Melbourne’i kesklinnas asuvas kaubanduskeskuses kolme inimest, kellest üks suri. Politsei lasi ründaja maha.

Ashtoni sõnul said mehed “kindlasti inspiratsiooni ISIS-est” ehk IS-ist, kuid seni teadaolevalt polnud nad seotud ühegi konkreetse organisatsiooniga. Kolmik üritas osta poolautomaatseid 22-kaliibriseid vintpüsse ning politsei pelgas, et nad võivad võtta sihikule jõuludega seotud rahvarohked üritused, vahendab BNS.

“Grupp polnud veel rünnaku sihtmärki valinud,” ütles Ashton.

Maailmas sagenevad rünnakud, mille taga polegi otseselt Islamiriik, vaid temast innustust saanud “üksikud hundid”. Neid tabada on väga raske, eriti kui nad kasutavad rünnakuteks autosid või külmrelvi, mille hankimist ei saa üldjuhul plaanitava terroraktiga seostada.

Austraalia on üks neist kümnestkonnast riigist, kes ei kavatse rändelepet heaks kiita – nemad ei soovi rohkem radikaliseeruvaid pühasõdalasi juurde. Riik on tõrjunud ka Kagu-Aasia paadipõgenikke, suunates nad pagulaskeskustesse Naurul, Manuse ja Jõulusaarel.