Täna hommikul kell 8.30 kogunes Euroopa Liidu kõrge välis- ja julgeolekupoliitika esindajanaks siirduv Kaja Kallase juhitav valitsus erakorralisele istungile, kus peaminister ja temaga koos kogu valitsus tagasi astus. Seejärel viis Kallas tagasiastumisavalduse Kadriorgu president Alar Karisele. Valitsusjuhi kohuseid täidab Kallas kuni uue valitsuse ametisse astumiseni.
Kaja Kallas tõdes “Vikerhommikus” oma valitsemisajale tagasi vaadates, et episoode, mida ta kahetseb, on kindlasti, ent praegu on veel vara neid välja öelda. 2021. aasta jaanuarist peaminister olnud Kallas tõdes, et asju, mida ma kahetseda, on tal endal veel vara välja öelda. Selle lubas ta panna oma raamatusse, millest on tal praegu välja mõeldud “Pisuhännast” tuntud wannabe-kirjaniku Ludvig Sanderi kombel ainult pealkiri – „Outsaider“. Eesti keeles on sel kaks tähendust: kõrvalseisja, kõrvaltvaataja; ja sportlane, keda ei peeta paremikku kuuluvaks.
Sisuliselt valitseb Eestis praegu valitsuskriis ning senised koalitsioonipartnerid Reformierakond, Eesti 200 ja SDE peavad tulevase peaministri Kristen Michali vedamisel juba mitu nädalat koalitsioonikõnelusi.
See praktika Eesti poliitikas jälle midagi uut. Nagu seegi, kui Kaja Kallas peaministrina oma tollase valitsuspartneri Keskerakonna ministrid päeva pealt lihtsalt lahti lasi ja Reformierakond üksi valitses kuni uue valitsuse kokkupanemiseni.
Nimelt on omapärane, et kuigi peaminister astub tagasi, siis valitsus ei lagune, vastupidiselt näiteks sellele, kui Jüri Ratas tagasi astus ja EKRE, Isamaa ja Keskerakonna kolmikliit lagunes. Ka siis oleks võinud ju samad partnerid jätkata ainult, et uue peaministriga.
Praegu pole ju Eestis mitte midagi paremaks muutunud ning koalitsiooni toetus on madalam kui näiteks opositsioonierakondade oma. Seega pole sel kolmikliidul mingit rahva mandaati edasi valitseda.
Selle elavaks tõestuseks on riigikogu tänane erakorraline istung, kus arutatakse taas automaksu üle.