19.06.2018
Eestit lõhestavad ähmased ja salastatud projektid.
Suurprojektide ümber puhkenud konflikte taga on tavaliselt see, et juba algusest peale näidatakse asju ilustatult.
Kodanikeühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) teatel näitab nii Tabiveres toimuv tselluloositehase vastane meeleavaldus ja Rail Balticuga kaasnevad teemad, et suurprojektide hindamisel ja läbiviimisel tuleb liikuda oluliselt suurema läbipaistvuse poole.
ARB hinnangul on tselluloositehase kavandamise protsessis mitmeid ühiseid jooni Rail Balticu projektiga, teatas kodanikeühendus esindaja teisipäeval BNS-ile. Kodanikuliikumised nii tehase kui ka Rail Balticu trassi teemal on kantud inimeste murest oma kodukoha ja Eesti pärast.
“Suurprojektide puhul on niinimetatud strateegiline vääresitlus rahvusvaheliselt levinud nähtus: projekti eestvedajad näitavad projekti odavama ning kasulikumana kui ta tegelikult on,” sõnas ARB juhatuse liige Priit Humal. „Kui aga protsess edasi liigub, osutatakse, et projekti muuta ja parandada on hilja.“
Tselluloositehase eriplaneeringuga seotud ja huvigrupi poolt rahastatava uurimise eesmärk on näidata, kuidas õnnestub tehas ettenähtud kohta paigutada ja selle juures jääda enam-vähem lubatud normide piiridesse. Niisugune uurimine pole sõltumatu ega teaduslikus mõttes tõsiseltvõetav, teatas ARB.
Teadusliku uurimistöö eesmärk võiks olla alustuseks selgitada, milline metsa väärindamismeetod on Eesti jaoks kõige otstarbekam; missuguses mahus seda on mõistlik teha; missuguste kaasaegset tehnoloogiat selleks on võimalik ja mõistlik rakendada; kus on majanduslikke ning sotsiaalseid eeldusi ning tulevikuperspektiive arvestades kõige sobivamad kohad tootmise arendamiseks, leiab ARB. Selline uurimistöö on kindlasti vajalik ja juba enne planeeringute algatamist.
ARB esindaja teatel muudeti Rail Balticu puhul seadusi planeerimise kestel viisil, mis piiravad kohalike omavalitsuste õigusi. Samal ajal asetavad salastatud dokumendid diskussioonipartnerid erinevatesse inforuumidesse, välistades konstruktiivse diskussiooni ja olles vastuolus Århusi konventsiooniga. Kuna jätkuvalt ignoreeritakse alusuuringu vigu, on inimestel tekkinud põhjendatud usaldamatus suurprojektide planeerimisprotsessi ning telllitavate uuringute osas.
“Valitsus ei saa rahva usaldust nõuda, see tuleb välja teenida. Praegune kodanike kaasamise näilisus on ühiskonna tõsiselt lõhestanud, mis on oht riigi julgeolekule,” ütles Humal. “Toetame sildistamise asemel teaduslikku diskusiooni nii Rail Balticu kui Tartu tselluloositehase küsimuses.”