Briti lord tõestas Tallinnas veenvalt, et Suurbritannias on tugev demokraatia, Eestis aga mitte

Laupäeval toimus Tallinnas Hiltoni hotellis kliimaalane konverents, millel esinenud Briti endise peaministri Margaret Thatcheri erinõunik kliimapoliitika alal, publitsist Christopher Moncton of Brenchley näitas ära, tõsi küll, mitte taotluslikult, et Suurbritannias on tugev demokraatia, Eestis aga on see olematu.

Nimelt tõestas Christopher Moncton of Brenchley oma ettekandes faktidega, et jutud inimtekkelistest kliimamuutustest on väljamõeldis ning soovitas kohal olnud Riigikogu saadikutel tema esitatud tõendeid, eriti slaide, tutvustada ka valitsusele. “Nõudke ministritelt vastuseid!” soovitas ta kirglikult, korrates seda veel mitmel korral, olles silmnähtavalt veendunud, et selline võimalus töötab ka Eestis.

Konverentsi paneeldiskussioonis pidi EKRE esimees Martin Helme külalise maale tagasi tooma, selgitades, et Eestis demokraatia ei tööta brittide vana demokraatia traditsioonide kohaselt ja faktid loevad vasakliberaalidele ainult siis, kui need nende seisukohti toetavad.

“Teil ei ole ilmselt aega meie Riigikogu tööga tutvumiseks, muidu te näeksite, et meil võib ministreid faktidega pommitada, aga see ei liiguta neid ning küsimustele kas vastatakse mööda või üldse ei vastata,” kirjeldas Martin Helme olukorda, mis on tuttav ilmselt igale kolmapäevase valitsuse infotunni vaatajale.

Lord Christopher Moncton of Brenchley soovitas sel juhul kohtu poole pöörduda, et too sunniks ministreid faktidega arvestama. “Suurbritannias saab alati kohtu poole pöörduda, kui valitsev eliit liiga teeb,” selgitas ta.

Martin Helme sõnas, et Eestis on ka kohtud ideoloogiliselt korrumpeerunud. “Nad lihtsalt ei tee midagi – koroonapiirangute puhul tõestati kohtus faktidega, et piirangud olid ebaseaduslikud, aga kohus teatas, et valitsus tegi seda üldise heaolu nimel,” märkis EKRE esimees.

Lord Christopher Moncton of Brenchley puhul paistis väga välja tema kindel ja kirglik veendumus selles, et nagu Suurbritannias, nii töötab demokraatia ka Eestis. Martin Helme pidi kahjuks tema eksiarvamuse kummutama, sest Eestis valitseb pigem sovjetlik suhtumine.

Selle tõestuseks moment kolmapäevasest Riigikogu infotunnist, mis tõestab, et Eestis teeb peaminister rahvaesindaja küsimusele vastates täpselt seda, mida ise tahab.

12:14 Helle-Moonika Helme: “Aitäh sõna andmast! Lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Kuna ka mulle ei ole helistatud ja soovitud teema täpsustamist, siis see teema tõepoolest ka siin kohapeal kerkib ja ma loodan, et peaminister on tark ja tal on ülevaade sellest, mis riigis toimub ja ta oskab mulle vastata. Ja küsimus on järgmine. Venekeelne Postimees on PPA andmetele tuginedes väitnud, et Venemaa võib potentsiaalselt Eestis mobiliseerida kuni 37 000 võitlejat. Need on inimesed, kellel on lühi‑ või pikaajaline elamisluba või kes on Venemaa kodanikud ja nad on ära määratletud 18–60‑aastased. Samal ajal on Eesti kaitsejõududes veidi üle 4000 inimese. Kui kaitseliitlased juurde arvata, lisanduks umbes 25 000 inimest ehk me saame rääkida umbes 30 000 mehest maksimum Eesti kaitsmisel. Ja me näeme, et see mass, kes meid potentsiaalselt võiks siseriiklikult rünnata, on tervelt 7000 mehe võrra suurem. Me oleme ammu rääkinud sellest, et meil on Eestis arvukas Venemaa viies kolonn. Kas te ei arva, et seda kõike arvesse võttes ja nähes, kuidas kiirkorras Eestisse saabub kontrollimatult slaavi päritolu inimesi, on Eesti muutunud hõlpsasti Venemaa hübriidrünnaku objektiks ja sisuliselt kaitsetuks? Ja muide, ka NATO kaitsemehhanismid meile ei käivitu sisekonflikti puhul ja Venemaa teab seda suurepäraselt, mistõttu neil on kindlasti suur ahvatlus kasutada pigem sisemist viiendat kolonni kui rünnata Eestit piiriüleselt. Ja destabiliseerimiseks piisab ju väikesest protsendist sellest 37 000-st. Kas te olete nendest ohtudest teadlik ja mis plaan teil on, et Eestit sellise ohu eest kaitsta?”

12:16 Peaminister Kaja Kallas: “Aitäh! Kuna küsimus on olukorrast riigis, siis kõigepealt kasutan jälle seda võimalust, kuna inimesed vaatavad infotundi, et hetkel on uudis selle kohta, et Estlink 1 kaabel on maas ehk Harku alajaamas on rike, mida parandatakse 12 päeva, see tähendab seda, et meie turul on 350 megavatti elektrit vähem. Tiputarbimine on meil 1270 megavatti ja 900 toodame ise ja ülejäänud tuleb Estlink 2‑st. Miks see on oluline ja miks ma sellest räägin kõigile inimestele? Meil on tulemas raske talv ja tegelikult peab mõtlema, kuidas me saame elektrit kokku hoida, sest reaalselt elektrit on vähem, kui me seda varasemalt oleme oma puhvritega katnud. Palun mõelge läbi. Sellel talvel võib tõepoolest tulla lühiajalisi elektrikatkestusi. Loodame, et see ei juhtu, aga selleks peab valmis olema ja seda ärevust saab maandada läbi selle, et selleks valmistuda.”

No comments, sir Christopher Moncton of Brenchley!