04.08.2020
Kliimastreik Toompea platsil.
29. juulil väljaandes on “The Conversation” ilmunud artikkel “Koroonaviirus näitab, kuidas panna inimesed kliimasoojenemise vastu tegutsema – siin on psühholoogia”.
Oma artiklis viitavad psühholoogid Geoff Beattie ja Laura McGuire ajuuuringutele. Inimesed kalduvad mitte arvesse võtma ootamatult negatiivset infot ja kalduvad liigoptimistlikult suhtuma ootamatult positiivsesse infosse (“optimistlik kallutatus”). See põhjustab “kognitiivset kallutatust”.
Autorid viitavad koroonaviiruse epideemia kogemustele ja arutlevad, kuidas tõhustada võitlust kliimasoojenemise vastu. Ilmselt peavad nad silmas seda, kuidas tõhustada kliimaaktivistide propagandat, sest ootamatult jõuavad nad artikli lõpus järeldusele: “Ja vältimaks optimistlikku kallutatust, peame me oma sõnumeis samuti vältima “argumendi mõlema poole” esitamist – sest teadus ütleb meile, et on olemas ainult üks pool.”
Juba 31. juulil on väljaandes “The Zerohedge” ilmunud vastulause “Ühendkuningriigi akadeemikud soovitavad kliimasoojenemise ja COVID-19 alaste eriarvamuste vaigistamist”
Autor Eric Worrall kirjutab: “Ilmselt on pärast seda, kui mina koolis käisin, asjad muutunud. Ma mäletan, et minu professorid argumenteerisid pigem loogika, debati ja arutelu kui eriarvamuste autoritaarse mahasurumise poolt.”
Briti psühholoogia professorite seisukohad on pigmn pseudoteaduslikud. Nad eeldavad, et nad juba teavad tõde ja kognitiivse kallutatuse vältimiseks soovitavad nad vastuargumentide tsenseerimist. Kahjuks põhjustab vaidluse ühe osapoole keelamine ise kognitiivset kallutatust. Ka väljaspool Eestit on selliseid psühholoogiaprofessoreid, kes on dogmaatilised, autoritaarsed, ignorantsed, obskurantistlikud ja küünilised ning kes ei saa aru ei teaduslikust meetodist ega sellistest väärtustest nagu demokraatia, liberalism, mõtte- ja sõnavabadus.