1980. aastatel hakkas sotsialism stagneeruma. Nõukogude Liidu langusele aitas kaasa president Ronald Reagani võidurelvastumispoliitika, mis kurnas kommunismileeri ära, samuti paavst Johannes Paulus II aktiivsus, NSV Liitu murendasid kulukas Afganistani sõda, Tšernobõli katastroof, naftatootmise üleviimine Siberisse, majanduse laostamine alkoholismivastase kampaaniaga ja palju muud. Liitu lagundav perestroika oli vältimatu.
Tol ajal olid eestlased küll siinpool “raudset eesriiet”, kuid ilmselt kummalgil poolel ei virisetud, vaid anti ideoloogilisele vaenlasele pihta. Liberaalses Läänes on tänaseks kõik muutunud: üha enam kostab hala, et Venemaa (ja Hiina) sekkuvat Lääne siseasjadesse, õõnestavat demokraatiat, mõjutavat valimisi, suunavat ajakirjandust ja nii edasi. See ei ole enam olukorra kirjeldus, vaid nutt, hala ja virin. Aga ilmselt on see heaoluühiskonna “lumehelbekestele” nii tavaline käitumine edasi kandunud poliitikasse, kus kõik võitlused peetakse mugavustsoonist.
Endastmõistetavalt sekkub Kreml Lääne ja kogu maailma asjadesse, see on tema olemuses ja “külm sõda” koos üha enam tugevneva “kuuma sõjaga” on reaalsus, nagu ka maailma mõjusfääride ümberjaotamine. Aga siin ongi vaja võidelda, mitte viriseda – kuid Lääs halab.
Tegelikult ei näita hetkeolukord mitte sedavõrd Venemaa tugevust, kuivõrd Lääne nõrkust – Kreml kasutab ära lääneriikide tegematajätmised. Veel rohkem aga ajab Lääs Venemaa kaela oma valearvestused – kui lääneriigid on oma maad migrante täis lasknud, nood märatsevad seal ning rahva protestid kuulutatakse “paremäärmuslikuks vägivallaks”, siis ei ole selle taga mitte Venemaa, vaid Lääne enda “mõjutustegevus”. Ja kui Kreml kasutabki ära mõnda sündmust, et eurooplasi mõjutada (väidetavalt talunike protestid), siis pole see Kremli sepitsus, vaid lääneriigid on ise andnud võimaluse enda ühiskonna mõjutamiseks.
Ehk täpsustatult – kui Venemaa ja Hiina saavad Lääne ühiskonda mõjutada, siis enamasti pole see mitte nende kahe tugevus, vaid Lääne nõrkus, mida ta on ise endale tekitanud. Traditsiooniline (kristlik) ühiskond on kõvasti vähem mõjutatav, kui kapriiside, nõrkuste, pahede ja perverssuste vabaduseks ja inimõigusteks kuulutamisel tekkinud moraalne ja eetiline kaos liberaalses ühiskonnas.
Ja veel – “Venemaa mõjutustegevust” kasutab liberaalne Lääs üha enam ära oma poliitiliste oponentide neutraliseerimiseks, nagu see toimub praegu Rumeenias. Venemaa mõju sageli pole või on see vähemõjus, kuid see paisutatakse mingites raportites ülisuureks, et siis “venemeelseid paremäärmuslasi” valimistelt eemaldada. Vene tont on olemas, aga mitte igal pool, kus teda väidetakse nähtud olevat.
Liberaalne ühiskond on sedavõrd nõrgaks muutunud, et kasutab enda positsioonide hoidmiseks massiliselt libauudiseid, valesid ja pettust – nagu tehti EKRE võimult eemalehoidmiseks “Prigožini skandaal”.
Oma uuel ametipostil läbikukkunud Kaja Kallas teeb “prigožinit” Brüsselis edasi. Venemaa ja Hiina “tohutust digiarsenalist” räägib kunagise e- ja digiriigi endine peaminister.
BNS vahendab: “Euroopa Liit süüdistas teisipäeval Venemaad ja Hiinat “tohutu digiarsenali” kasutamises Lääne demokraatiatesse sekkumiseks, samas kui kahe maa seisukohad Ukraina sõja osas on üha enam teineteisele lähenemas.
“Väline infoga manipuleerimine ja sekkumine on tõsine julgeolekuoht EL-ile,” ütles välispoliitikajuht Kaja Kallas raportis. “Me ei tohi alahinnata võimu, mis sellel meie üle on, ega selle taga olevaid kavatsusi.”
Brüsseli iga-aastase raporti kohaselt tuvastati mullu desinformatsiooni rünnakuid üle 80 riigi ja 200 organisatsiooni vastu. Venemaa jaoks on infooperatsioonide keskmes sõda Ukrainas, kuid keskendutud on ka sündmustele, nagu Pariisi olümpiamängud, Moldova valimised ja Saksamaa talunike protestid.
“Eesmärk on meie ühiskondi destabiliseerida, meie demokraatiaid kahjustada, tekitada meie ja meie partnerite vahele lõhesid ning EL-i globaalset positsiooni õõnestada,” ütles Kallas.”
Kui Venemaa on digivõimalustelt üle, siis tehku Lääs midagi infotehnoloogia vallas, värvaku juurde oma meeskondi desinformatsiooni tõkestamiseks, aga halamine ei muuda midagi. Kaja Kallas ise on kahjustanud demokraatiat, tekitanud lõhesid meie ja liitlaste vahele (USA) ja EL-i globaalset positsiooni õõnestab ennekõike EL ise.