Paljud ilmselt teavad mõistulugu sellest, kuidas kojameheks saanud Mäger tegi metsa sedavõrd puhtaks, et ülemus Karu lausa imestas. Ta määrase Rebase uurima, mis on nii efektiivse töö saladus. Saadud info põhjal koostas Kährik õppedokumentatsiooni, Jänes saadeti välismaale edulugu tutvustama… lõpus oli mets ametnikke täis ja argitoiminguid keegi enam ei teinud. Karu otsustas teha koondamisi ja alustas… Mägrast kui kõige tähtsusetumast astmest.
See lugu räägib väga lapsesuiselt ära bürokraatia tegeliku olemuse – see toodab ennast kogu aeg juurde ning lõpuks on see, millepärast ametnikeparv tekkis, tähtsusetu teema, ametnikud aga jätkavad tähtsalt.
Kolumnist Piret Kivi võrdleb tabavalt Integratsiooni sihtasutust (IS) Hamasiga. Ei, IS ei korralda tapatalgusid, hoopis tema rahastamine on sarnane. Hamas (otseselt Gaza sektori omavalitsus) on saanud Läänest tohutu rahastuse ning rühmitus sai selle varjus rahulikult terrorismile keskenduda, rahastusmudel lubas tal hästi eksisteerida. Kui see raha ära võtta, siis gazalastel hakkab halvemini minema, aga terrorism ei saa ka enam muretult eksisteerida.
Integratsiooni sihtasutus saab samuti hea rahastuse ja on seetõttu sisuliselt migratsioonipump, sest oma olemasolu õigustamiseks on tal vaja palju neid, keda integreerida. Mida rohkem ta raha saab, seda rohkem on ta rändest huvitatud ja seda enam uputavad rändlejad Eesti üle. Sisuliselt ei tööta IS enam inimeste lõimimise, vaid suureneva sisserände nimel.
Eestis on näha, kuidas riigieelarves saab mingi MTÜ oma eelarverea, mis on sageli hetkel vajalik, aga kui tema tegevuse soovitud lõpptulemust ära ei fikseerita, võtab see MTÜ endale ülesandeid hoopis juurde, nõuab rohkem raha, värbab veel ametnikke ning saab lõpuks bürokraatlikuks süsteemiks oma eelarvereaga – kuigi algselt pidi ta lahendama mingit hetkeprobleemi.
Reformierakonna poliitik Maris Lauri, kes juba välimuselt on ehtsaim bürokraat, on viskunud ametnikkonda kaitsma, kirjutades Delfis: “Maris Lauri: ametnike hulga vähendamine jätab riigieelarve ikka miinusesse.” Ehk siis – ärge vähendage ametnike arvu, tõstke hoopis makse. Tüüpiline bürokraatia käitumine: me oleme vajalikud, meist sõltuvad kõik, otsige raha hoopis inimeste taskust.
1973. aastal kukutasid sõjaväelased Tšiilis sotsialistliku valitsuse ja kuna see toimus eriti veriselt, siis kehtestas maailm Tšiilile võimsad sanktsioonid. Et ellu jääda, tuli hunta juhil Augusto Pinochetil leida sisemised ressursid ja muuhulgas kärpis ta oluliselt riigiaparaati. Ajaks, kui Tšiilis taastus aegamisi demokraatia, oli riik jõudnud oma väikese majandusimeni, mis paraku on praeguseks otsa saanud.
Bürokraatia kärpimine mõjub igas olukorras tervendavalt, paraku on see nii paljude peadega lohe, et kangelastel saab enne ramm otsa, kui elukas ketti pandud saab.
Uued Uudised