Eestiski levitavad paljud vasakpoolse mõtlemisega inimesed, lisaks ka Eesti Päevaleht, nurruvat rahulolu Charlie Kirki tapmise üle. Väidetakse, et ta olevat ka ise viha levitanud.
Hästi, oletame, et tema jutud olid kedagi solvavad. Miks te siis ei astunud tema vastu sealsamas telgis, sellel samal kogunemisel, kus ta maha lasti? Miks te ei väidelnud, nagu demokraatlikus ühiskonnas tehakse, vaid võtsite välja vintpüssi ja vajutasite päästikule, nagu tehakse Venemaal? Te vajutate ju nüüd samale päästikule jälle ja jälle…
Või nagu öeldakse: püssi hoidis käes üks, päästikule vajutasid tuhanded, isegi miljonid.
Tuletagem meelde valge politseiniku poolt surnuks lämmatatud kuritegeliku taustaga George Floydi, kes ühes “karjääriepisoodis” sihtis rasedat naist püstoliga kõhtu. Kui temast märter kujundati, siis oleks olnud ilmvõimatu öelda Soonvaldi-lehe kombel: eks ta ise teenis selle välja. Kusjuures Floydil oligi päris kopsakas kuriteoregister.
Selle mõrva õigustamine näoga, et ma ise olen väga hea ja tolerantne inimene, ajab paljud lausa marru. Ikka lähevad mõtted karma peale. Sõda on juba üsna suur reaalsus, meil on ka putinistlik viies kolonn olemas; terrorism on Eestis tasemel, et mitte kas, vaid millal; inimesed muutuvad kaasaegses maailmas üha ebastabiilsemaks – ja kui vägivaldses õhustikus sureb mõne “liisseeme” lähedane, kas ta ise tahab, et keegi selle üle rõõmustaks? Et sotsiaalmeedias ilgutaks?
Me imestame, kus tulevad tolgused, kes tapavad koolides, kirikutes, otse tänaval. Nad loevad Eesti Päevalehte ja sotsiaalmeediapostitusi, kust selgub, et kui inimene on “vale”, siis anna aga tuld.
Kui keegi tahab veel “surmasööjaks” hakata, nagu neid Harri Potteri saagas kutsuti, siis Ameerika lubas, et ei anna viisat kellelegi, kes väljendas Kirki surma puhul rahulolu. Marksistlik viha saab mõnikord päris pragmaatiliselt karistatud.
Ja mitte keegi parastajatest pole kaasa tundnud Charlie Kirki lesele ja lastele…
Uued Uudised