Kui soojal ajal kogunesid reedeti Toompeale kliimanoored, et protesteerida abstraktse CO liigleviku vastu, siis needsamad noored istuvad tavaelus kogu aeg ninapidi oma nutiseadmetes – aga need on ka parajad reostajad.
Paljud ettevõtted teatavad sellest, kui rohelist poliitikat nad ajavad ning kuidas nad lumised talved tagasi toovad, aga nende uudiskirjad on samuti suure ökoloogilise jalajäljega.
ERR kirjutab: Kui jõulupühade eel tehti kodu korda, siis uue aasta eel tasub üle vaadata oma arvutid ja nutiseadmed ning võtta ette üks e-suurpuhastus. Kõikide ebavajalike andmefailide säilitamine võtab energiat ja kuigi see igakuisel elektriarvel kohe ei pruugi avalduda, jätab see suure ökoloogilise jalajälje.
Kõige tavalisema, ilma manuseta e-kirja saatmise ökoloogiline jalajälg võib olla vähemalt neli grammi süsihappegaasi heidet. Suurte manustega e-kirjad võivad tekitada koguni kuni 50 grammi süsihappegaasi. Võrdluseks – keskmine Eesti sõiduato eraldab 130,1 grammi süsihappegaasi kilomeetri kohta.
“E-kaartide hoidmine kusagil serverites tähendab ikkagi seda, et nende üleval pidamiseks – et nad on iga hetk valmis inimesele uuesti kuvama neid e-maile, st et kusagil kogu aeg kulub elektrit selleks – tuleb seda serverit töös hoida,” kommenteeris ökoloog Mihkel Kangur. Lisaks jõulukaartidele jätavad suure jalajälje ka ettevõtete uudiskirjad, mille hulk pühade eel mitmekordistus.
Seega on rohelisest mõttelaadist saanud naljanumber – need inimesed ja ettevõtted, kes väidavad ennast CO vastu võitlevat, kasutavad oma igapäevaelus lahendusi, mis pole sugugi mitte ökoloogiliselt säästlikud.