Tarbijatel on oma toidukorvi täitmiseks järjest vähem raha, mistõttu on poelettidelt kadunud kallimad väiketootjate tooted, pakendid muutunud väiksemaks ning kampaaniatoodete osakaal ostudest on kasvanud ligi kaks korda, ütles Coopi juhatuse esimees Rainer Rohtla.
Rohtla rääkis ERR-ile, et poekett jälgib tarbijate käitumist väga pingsalt ja need arengud ei ole sellised, mis õnnelikuks teeksid.
“Tulenevalt kiirest hinnatõusust on tarbijal iga päevaga raha aina vähem, mida kauplusesse tuua ja mille eest oma toidukorvi täita. Aga tõepoolest, juba üle kahe aasta on muutused toimunud, need hakkasid peale juba enne sõja algust,” lausus ta.
Rohtla sõnul ostetakse vähem tooteid ja pannakse ostukorvi kollase sildiga ehk kampaaniatooteid. Kampaaniatoodete osakaal on kasvanud kogu jaekaubanduses väga palju, ligi kaks korda.
“Selle põhjuseks on on see, et tarbija soovib oma toidulauda hoida võimalikult sarnasena, kui see oli varem ja selleks, et seda teha, tuleb teha valikuid rohkem selle järgi, et kui on soodushinnaga juust, siis võtan selle, mitte selle, mis on tavahinnaga ja samas kvaliteedis järele ei anna,” selgitas ta.
“Kõige rohkem on kaotanud just mitteketistunud väiksemad kauplused läbi kahe aasta, kui vaadata turuvaadet,” rääkis Rohtla.
Küsimusele, kas kõik need ketid, mis praegu Eestis tegutsevad, on siin olemas ka kolme aasta pärast – näiteks käivad kuulujutud, et A1000 Market on müüki pandud – vastas Rohtla, et selle poeketi turuosa on paar protsenti ehk Eesti vaates väga väike, mistõttu ei muuda see suuresti pilti, kui keegi nad ära peaks ostma.
“Tänane olukord Eesti turul on selles vaates tarbija jaoks hästi soodne, kuna konkurents Eesti turul on hästi tihe. On neli suurt tugevat ketti, kes omavahel iga päev heas mõttes vägikaigast veavad ja et tarbijad oma kauplusesse saada, pakuvad tarbijale väga häid tooteid väga hea hinnaga, pakuvad häid kliendiprogramme,” lausus ta.
Rohtla sõnul tasub vaadata ka Eesti jaekettide kasumit, mis on ajalooliselt kahe protsendi kandis, samas kui lõunanaabritel on kasumid palju suuremad, sest konkurents on väiksem ja seetõttu ka hinnad tarbijate jaoks veidi kõrgemad.
Toidu sortiment muutub Rohtla sõnul edasi vastavalt sellele, kuidas muutub tarbija ostujõud. Viimasel kahel aastal on lettidelt kadunud väiksemate tootjate tooted, kus maht on väike ja hind seetõttu kõrge ning kliendid jätavad selle korvi panemata.
“Samamoodi oleme näinud seda, et tulenevalt kiirest sisendhindade kasvust viiakse toidupakendei väiksemaks, sest hinda tõsta tarbijale ei ole rohkem lihtsalt võimalik, aga selleks, et tarbija ikkagi saaks selle omale korvi panna, viiakse pakend natukene väiksemaks, et tagada hinnapiir, mille tarbija veel vastu võtab,” selgitas ta.
Seda, et lähiajal kõik kiiresti paremaks läheb, ei usu Rohtla sõnul ilmselt keegi, mistõttu see trend jätkub. Sortimendi laiuse osas ta suuri muudatusi ei usu, sest konkurents on tihe ja kõik tahavad tarbijale pakkuda võimalikult laia sortimenti.
Statistikaameti andmetel kasvas kaupade hind võrreldes mulluse juuliga 1,7 protsenti, teenused kallinesid 6,3 protsenti.
Allikas: ERR