Muhumaalt pärit meremees Daniel Mereäär on EKRE Riigikogu kandidaat Lääne-, Hiiu- ja Saaremaal. Daniel oli üks neist, kelle algatusel pandi mullu Ambla pastoraadi ette püsti vabadusvõitlejate juhile Artur Sirgile pühendatud ausammas.
Daniel, Muhumaal oled Sa kindlasti tuntud mees, aga tutvusta end pisut ka valijatele, kes Sind veel ei tunne.
Olen ligi 15 aastat töötanud erinevate reisilaevade peal, millest ligi 8 aastat Vahemerel. Ilmselt põlise muhulasena on mul meresõit lihtsalt veres. Miks muidu ma pole sellest “haigusest” lahti saanud? Mere kõrvalt täidan kohustusi ka Muhu saare volikogus,kus antud hetkel olen ainus EKRE saadik. Siinkohal tänan oma toetajaid, kes on aidanud mul poliitikamaastikul tuule tiibadese saada – loodan, et kõige suuremad teod mind ootavad veel ees.
Hetkel oman keskeriharidust, Elukutsena õppisin omal ajal merendust ja sellega tegelen tänase päevani. Tulevikus on plaanis õppida ajalugu, mis köidab mind just kõige rohkem poliitilisest aspektist. Olen vabaabielus ja peres kasvab väike tütar.
Sina oled Artur Sirgule püstitatud ausamba idee üheks autoriks. Kuidas Sul see mõte tuli?
Huvi ajaloo vastu viis mind ka mõttele püstitada kunagisele Vabadussõjalastel Liidu eestvedajale Artur Sirgule ausammas, mis teostus 25. septembril 2018 Ambla pastoraadi ees. Usun, et see oli väärt kingitus meie Vabariigile ning tunnustus kõigile vabadussõjalastele, kes riigireetur K. Pätsi valitsuse poolt olid represseeritud omal maal, mille nad vere hinnaga olid Vabadussõjas välja võidelnud. Tänapäeval öeldakse, et elame tõejärgses maailmas, kuid Tõde ei põle tuleski. Tuleb seista kindlalt õigluse eest ning paljastada kõigi riigireeturite süüteod minevikust – ainult siis me suudame ehitada ausamat ja õiglasemat Eesti riiki.
Oled meremees, aga tegeled paljude teemadega. Mis on Sinu valimislubadused ja põhiteemad, mille eest võidelda tahad?
Põhiteemad, millega sooviksin Riigikogus tegeleda, puudutavad põhiliselt meie elukeskonda ja demokraatia olukorda riigis. Usun, et meie põllumajanduspoliitika ei ole jätkusuutlik nii looduskaitse eesmärkidest lähtudes, kui ka majanduslikult. Praegusel ajastul hävitab intensiivne põllumajandus taime- ja loomaliike enneolematus tempos ja mahtudes. Selline suhtumine, et “peale mind tulgu või veeuputus” tuleb lõpetada – kurvad tagajärjed ei jää tulemata.
Lahenduseks pakun väikepõllumajanduse eelisarendamist ning suureks abimeheks võiks olla ka meie maaülikooli professorite poolt välja töötatud mahemaaviljelus programmid. Tänapäeval võiksime lõpuks jõuda ka teadmistepõhisesse ajastusse ja seda ka põllumajanduses.
Demokraatia küsimustes tuleks kõige pealt taastada presidendi otsevalimised, lisaks rahvaalgatus- ja hääletusõigus. Selle abil oleks lihtsam ka korraldada referendumeid, mille tulemused oleks täidesaatvale võimule kohuseks arvesse võtte ja teha vastavalt sellele ka rahvatahtele alluvaid otsuseid.
Miks Sa just Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ridades kandideerida otsustasid?
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga liitusin 2016 aastal. Kandidaadina olen osalenud ainult 2017. aasta kohalikel valmimistel Muhu saarel. EKRE nimekirjaga õnnestus mul saada valituks ka volikokku, kus olen nüüdseks olnud juba poolteist aastat. EKRE Saaremaa ringkonna juhatusse olen kuulunud 2 aastat, sama kaua olen juhtinud ka Muhu EKRE osakonda.
Praegusel eluetapil tunnen, et poliitiliseks tegevuseks jagub mul piisavalt energiat, et teha ka poliitikat ka suuremal areenil ja mis peamine – selleks on ka tahet ja ideid. Kõigepealt, ma arvan, et Eesti on teelahkmel ning vähe sellest – kogu Euroopa on teelahkmel. Kõikides vanades pikkade traditsioonidega Euroopa riikides valgete inimeste arv langeb, kuna sündimus on alla taastetaset. Immigratsiooni surve kasvab niigi, aga pimestatud võimurid soovivad seda veelgi kasvatada.
Meie enda armas kodumaa on aga eestlusest võõrandumas. Vaikselt, aga sihikindlalt on ta kõrvale liikunud sellelt rajalt, mille põhiseadus on ette näinud – eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Sisseränne idapoolsetest riikidest Eestisse on taas järsult suurenenud, rääkimata illegaalsest rändest lõuna poolt, mis kindlasti ka meie ühiskonda hakkab tulevikus negatiivselt mõjutama. Sotsiaalne kindlustatus ja ühiskonna turvalisus on hetkel allakäigutrepil. Lisaks meie majandus ei ole jõudnud kogu iseseisvuse jooksul tasemele, mis hoiaks ära meie inimeste välismaale tööle siirdumise. Rahvastik ei suuda ennast enam taastoota ning töökäsi jääb järjest vähemaks.
Loodan, et need Eesti allakäiguprotsessid ei ole paratamatud. Aga selle vältimiseks on meil viimane aeg tööle asuda ning teha paremaid poliitilisi otsuseid, kui seni tehtud. Juhul kui halbade valikute taga on Euroopa Liit, siis tuleb see teema panna uuesti referendumile. Selleks tuleb kodanikele anda võimalus öelda oma arvamus selgelt välja. Lisaks taastada meie riigis 1934. aastal K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipöördega kaotatud võimalus algatada siduvaid referendumeid ning presidendi otsevalimised. Rahval on õigus valida – selle eest tuleb võidelda meil kõigil eestlastel, et ei kustuks lootus helgemale tulevikule kogu meie Eesti rahvale.
Kuidas Sa valituks osutudes oma piirkonnale kõige kasulikum saaksid olla?
Riigikokku valimise korral oma piirkonnale kasulik saaksin ma olla sellega, et tegeleksin samade teemadega nagu praegu, näiteks kalade kudealade taastamine, mahaviljeluse edendamine, demokraatia parandamise ideede realiseerimine, kalanduse üldine arendamine. Mõistagi Riigikogus oleksid mul selleks paremad võimalused kui praegu põhitöö ja pere kõrvalt, teiseks oleks kindlasti lihtsam leida ka võimalusi rahastuseks erinevatele keskkonna projektidele.
Mida tahaksid valijatele südamele panna?
Eesti rahvale tahaksin öelda, et minge kindlasti valima ja olge ühiskondlikult järjest aktiivsemad, sest minu arust on passiivsus meie suurim vaenlane. Mida suurem on ühiskonna passiivsus, seda suurem on tõenäosus, et meid valitsevad inimesed, kes ei vasta meie rahva ootustele. Tulge valima ning eelistage kandidaate, kellesse Teil on usku, et Eesti säiliks nii riigina ning rahvus tervikuna.
UU