Kired Danske panga ümber ei vaibu ning Eesti nutab ikka seda trahviraha taga, mille eest Martin Helme paari aasta eest võitles, kuid mille uus valitsus oma ekrevihkamise vaimus totaalselt mokka keeras.
Samal ajal kui reformierakondlasest kõnesoleva rahapesu aegne rahandusminister Jürgen Ligi jätkuvalt ennast ja oma erakonda õigustab, kirjutab näiteks ettevõtja Jaanus Rahumäe mõtteid, et Eesti ei suutnud enda huve Ameerika Ühendriikides, kus Danske panka rahapesu tõttu trahviti, piisavalt hästi esindada. „Niivõrd suure kaasuse menetlemine õigusabipalvetega on tänases maailmas naiivne.“
Ta viitab Kaja Kallase valitsuse poolt üle ookeani justiitsatašeeks saadetud Indrek Tibarile. Sisuliselt leiab Rahumägi, et Tibar pandi olukorda, kus ei olnudki võimalik teistsugust tulemust oodata: „Vastaspoolel on Taani suurim pank ja menetleb USA menetlusorgan. Meie panustame aga lihtsalt ühe ametnikuga!“
Ta räägib Õhtulehes, et praegu ei olnud meie pingutused lihtsalt mitte kuidagi Danske võimalustega võrreldavad: „Meie panime vastu ühe endise riigi- ja panga järelevalvekontrolli ametniku. See ei tundunud loogiline ka neile, kes ei tea sellise mastaabiga protsesside kõiki asjaolusid.“
Peeter Espak kirjutab, et kuigi Louis Freeh puhul oli tegu omal alal tipptegijaga, kes oleks Danske Panga asjus kindlasti Eestile saanud kasuks tulla, konstrueeriti endisest USA FBI peadirektorist “vene spioon” ja Eestile kahjulik tegelane.
Peeter Espak tuletab siinkohal meelde, et just Reformierakonnaga seotud Rahumägi mainis tollal ka seda, et taoline kõrge USA “luuretegelase” ründamine kahjustab rahvusvaheliselt Eesti mainet.
Objektiivi peatoimetaja Markus Järvi kirjutab, et Martin Helmet ja Louis Freeh’d omal ajal maatasa trampinud ajakirjandus on täna ärganud üles nagu muinasjutu printsess: oh imet, Eesti ei saanud Danskelt hüvituseks punast krossigi!
„Vaadake rahapesuaegse rahandusministri Jürgen Ligi ja Reformierakonna poole, mis esimese asjana peale kaporatuuri poolt algatatud valitsusevahetust lõpetas Martin Helme ja Louis Freeh’ rahapesu uurimise protsessi,“ märgib Järvi.
Ta lisab: „Asi ei huvitakski mind niiväga, kui siit ei paistaks välja peaaegu lootusetu orjameelsus. Eesti on tehtud koloniaalmaaks oma enda “liberaaldemokraatide” aktiivsel nõudmisel ja kümnete aastate pikkuse töö tulemusel. Vastik.“
Kõige selle juures on eriti hämmastav fakt, et Eesti prokuratuur pole midagi avastada suutnud ega kedagi vastutusele võtnud. Äsjasest USA-s sõlmitud süüteokokkuleppest saame lugeda, et kui USA pank pöördus Eesti Panga poole kahtlusega mõne kliendi suhtes, siis koostöö tegemise asemel USA-ga Eesti Panga töötajad hoopis hoiatasid rahapesu sooritavat klienti ja soovitasid jälgi segada.