Tõeväänamine on meil kahjuks tavaliseks saanud ja seda igal tasandil, inimesed saavad sellest pakutavast kaleidoskoobist isegi aru, kuid laiutavad samas käsi – no kust peab see inimene seda õiget siis saama? Eks ta suurel määral õigustatud olegi, kirjutab ajakirjanik Andres Raid.
Äsja pakkus faktikontroll taas välja õpikunäite. Loeme: FAKTIKONTROLL | Kas Martin Helme väide, et nende valitsus langetas makse ja tekitas “majandusbuumi” vastab tõele?
Ja saame ka otsuse, mis on selline
Otsus: Vale. Martin Helme eksis väites, et nende valitsuse ajal langetati kõiki makse. Samuti pole tõendust sellele, et just aktsiisilangetus on taganud majanduse taastumise.
Paraku leiame neis kahes väites detaili, mis muudab kogu sisu ja see detail on sõna „kõik“. Tegelikkus on ju see, et eelmine valitsus osasid makse tõepoolest langetaski, kuid KÕIKIDE maksude kohta see muidugi ei käi. Teisisõnu – Martin Helmele omistati kõigepealt lause, mida ta öelnud ei olegi ja siis asuti otsima (ja leitigi) sealt midagi, mis tegelikkusele ei vasta. See paneb kahtlema, kas autor teeb seda kindla suunitlusega ja pahatahtlikult või on emakeele (!?) valdamisega ilmseid raskusi. Järeldus – paraku põrus Faktikontroll taas.
Tasuks meenutada seejuures, palju meil üldse makse on – kasvõi ainult eraisikutele! Nende KÕIKIDE langetamine või tõstmine ühel hetkel on isegi teoreetiliselt enam kui kaheldav, jätame siinkohal juriidiliste isikute maksud hoopis kõrvale.
https://www.emta.ee/et/eraklient/maksukorraldus-maksususteem/eesti-maksususteem
Martin Heme ise kommenteeris seda „faktikontrolli“ nii: „Delfi propagandistid teevad “faktikontrolli” ja esitlevad seda kui miski ajakirjanduse või tõetaotlusena. Kui Delfi teeb EKRE-le “fakti” kontrolli on tulemus igal juhul kindel. Fakt on aga see, et Delfi/EPL on libauudiste portaal.“
Selle peale pole vaja isegi kontrolli teha.
***
Aga ajakirjandus pakub ka midagi lustlikku, kui sellesse just sellisest vaatenurgast. Suhtuda. Autoralli ja jalgpalli EM on paljude tähelepanu keskmes ja palju on ka sellekohaseid arvamusi – neist üks on sarjast non plus ultra – saame teada, et edasi jõuavad vaid hästi vabade ja demokraatlike riikide esindajad…Loeme:
Kui vaadata, kes jõudsid kaheksandikfinaali, siis kõik riigikorralt kas hästi vabad ja demokraatiareegleid hästi austavad või siis selle poole püüdlevad riigid. Võib tõmmata lausa punase joone.
Selge pilt – näiteks Hiina, kes seni paljudel suurvõistlustel platsi nö puhtaks teinud, eelolevatel olümpiamängudel mingeid šansse seega ei oma. Võib-olla ongi hea, meie omadel, kes eriti vabad ja demokraatiareegleid hästi (pange tähele – hästi, mitte halvasti!) austavad, šansid seda suuremad?!