25.04.2019
James Delingpole
Konservatiivne kirjanik ja ajakirjanik James Delingpole kirjutab Breitbartis, kuidas BBC telejaam lasi vaadatavuse tippajal eetrisse valedest kubisevat keskkonnapropagandat, ja ta leiab, et tegelikult oleks võinud saade kuuluda vabalt poliitikasaadete valdkonda.
Delingpole leiab, et isegi saate pealkiri oli üks suur vale: Climate Change: The Facts („Kliimamuutused: faktid“). Tegemist on kliimaalarmistide klišeega, valedega, mida on juba rohkem kui ühel korral paljastatud.
Saates valetati metsatulekahjude põhjuste kohta, kuumalainete kohta, tormide ja üleujutuste kohta, valetati pooluste sulamise kohta ja merevee taseme tõusu kohta, valetati korallrahude ja põudade kohta.
Paljud inimesed jäid seda kõike kindlasti uskuma, sest neist probleemidest rääkis hingematva tõsiduse ja ilmselge autoriteediga loodusteaduse „ekspert“ sir David Attenborough. Tema juttu ilmestasid dramaatilised salvestused ja ärev muusika, mis mõjub – ajust mööda liikudes – äärmiselt emotsionaalselt; nii nagu tõhus propaganda tavaliselt.
Kõige alatumaks võibki pidada seda, kuidas selleks, et panna vaataja uskuma petlikke argumente, rõhuti emotsioonidele. Näiteks kuumalainetest rääkides näidati südantlõhestavaid kaadreid tuhandetest lendrebastest (suur-käsitiivalised) Austraalias, kes möödunud aasta novembri kuumalaine ajal puude otsast surnult alla kukkusid. Surnud käsitiivaliste kaadrite taustal rääkis tekstilugeja: „Kõikjal kostub mahajäänud poegade kõrvulukustav hädakisa,“ ja seejärel näidati Austraalia looduskaitsjat toitmas pudelist üht väikest orvuks jäänud lendrebase poega. „See on kliimamuutuste pärast,“ pomiseb keegi nimetu austraallane. „Me peame tegutsema!“ ütleb teine.
Vaataja võib sellest kõigest teha väga kergesti kaks ekslikku järeldust.
Esiteks, et lendrebased surid tõesti „kliimamuutuste“ tagajärjel. (Ehkki nad ei surnud. Tegemist oli äärmuslikult kuuma ilmaga, mida on ajaloo jooksul päris kindlasti varemgi ette tulnud ja ka varem on selle tõttu hukkunud tuhanded lendrebased – ainult et siis ei olnud seda filmimas terve kaamerameeskond.)
Teiseks, et maailm jaguneb kahte sorti inimesteks; nendeks, kes armastavad meie planeeti ja armsaid lendrebasepoegi ning kes sellest lähtuvalt usuvad, et kliimamuutustega tuleb võidelda. Ja siis on need, kellel on täiesti ükskõik. (See on samuti väga vale eeldus. Loodusest on igati võimalik hoolida ka rohelise ideoloogia valesid uskumata.)
Kliimaskeptik Paul Homewood on olnud äärmiselt põhjalik ja toonud Attenborough saatest välja mitu olulist ebatäpsust ja eksitavat fakti, muuhulgas:
Attenborough näitas diagrammi drastiliselt kerkinud pinnatemperatuuridega, kuid a) jättis mainimata, et palju täpsemad satelliidiandmed ei näita temperatuuri tõusu juba alates aastast 1998; b) Attenborough’l puudus veenev selgitus, miks tõusis temperatuur ootamatult ja palju 20. sajandi alguses, ammu enne seda, kui CO2 emissioonid hoolega kasvama hakkasid; c) ta jättis mainimata, et alates 19. sajandist valitseb Maal väikese jääaja – mis oli ilmselt külmim periood jääaja järel – järgne soojenemise periood.
Äärmuslik hirmutamine. Erinevad saatejuhtidest „eksperdid“ kinnitavad meile, et kuumalained muutuvad üha intensiivsemaks. Kuid möödunud suve kuumalaine Suurbritannias ei olnud hullem kui näiteks 1976. aasta suvel; samuti ei olnud temperatuurid Queenslandis (mis tõusid seal kuni 42 kraadini (°C)) kaugeltki nii hullud, kui 1972. aasta suvel, mil kõrgeimaks temperatuuriks mõõdeti 49,5 kraadi. Homewood märgib, et tegelikult leidub olulisi tõendeid ka selle kohta, et kuumalaineid on hakanud jääma vähemaks.
Michael Mann (keda tsiteeritakse saates eksperdina): „Sajab rohkem vihma, tekib rohkem supertorme, hullemaid üleujutusi. Me näeme kliimamuutuste mõju rullumas lahti meie endi silme all.“ Homewood: tegemist on ilmselt saate kõige ebatäpsema väitega, sest isegi IPCC (Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu) ei ole suutnud näidata pikalisi trende troopiliste tsüklonite aktiivsuses või üleujutustes. Samuti esineb USA-s üha harvemini tugevaid tornaadosid.
Attenborough: „Mereveetõus on juba sundinud sadu tuhandeid haavatavatel rannikualadel elavaid inimesi mujale kolima.“ Homewood: täielik liialdus. Kus on tõendid selle väite kinnituseks? Merepind on tõusnud pidevalt juba 19. sajandi keskpaigast saadik.
Polaaraladel on jää sulamine Antarktikas ja Gröönimaal väidetavalt arvatust hullem. Homewood: NASA andmetel tekkib Antarktikasse hoopis jääd juurde. On sümptomaatiline, et Attenborough ei maini selliseid ebamugavaid fakte. Mis puutub Gröönimaasse, siis ma ei tea, kas ekspertide „ootustel“ üldse mingit asjakohasust on. Mida me aga teame on see, et temperatuurid Gröönimaal ei ole praegu kõrgemad, kui need olid 1930. aastatel.
Attenborough: „Viimase kolme aasta jooksul on pidev kuumastress põhjustanud kolmandiku maailma korallide pleekimise ja surma.“ Homewood: selle kohta puuduvad igasugused tõendid ja ei ole kusagilt kuulda olnud, et need väited kehtiksid Suure Korallrahu kohta. Nagu teadlased ja kohalikud korallrahude eksperdid on tõestanud, taastuvad korallid pleekimisest kiiresti. Seda kinnitab ka korallide halb olukord 18. sajandil.
Kokkuvõttes võib öelda, et ehkki teadlaste hulgas käib elav arutelu kliimamuutuste teemal ja üha enam kerkib üles kahtlusi, siis levitavad sedalaadi dokumentaalsaated vastupidist sõnumit. Neis väidetakse, justkui leiduks kaalukaid tõendeid, mis viitavad ilma igasuguste kahtlusteta kohesele kliimakatastroofile, mida on võimalik vältida ainult kogu maailma kohese ühistegevusega.
„Võib kõlada hirmutavalt, aga teadlased on tõestanud, et kui me ei tegutse otsustavalt järgmise kümne aasta jooksul, võib see viia pöördumatute kahjustusteni looduses – ja meie ühiskondade kollapsini,“ ütles Attenborough. (Faktikontroll: puudub igasugune teaduslik tõendusmaterjal, mis viitaks millelegi sarnasele. Võib-olla just seetõttu varjus Attenborough sõnakese „võib“ taha.)
„See, mis juhtub järgmise paari aasta jooksul, mõjutab tõsiselt järgnevat tuhandet aastat,“ väitis Attenborough. (Faktikontroll: ei mõjuta; kaugel sellest. Meie planeet on 4,5 miljardi aasta vanune ja on täiesti võimeline iseenda eest hoolt kandma, seda hoolimata meie naeruväärsest luulust, justkui oleks asi vastupidi.)
Tegemist ei ole teadusega. Tegemist on kõige puhtakujulisema poliitilise aktivismiga ja on üsna tavatu, et BBC, mis peaks teoreetiliselt olema õiglane ja tasakaalustatud ringhääling, lubab eetrisse niivõrd häbitut hirmutamist, valeinfot ja propagandat.
Igaüks, kes on kasvõi natukenegi kursis kliimamuutuste debatiga, teab näiteks seda, et Michael Mann, James Hansen ja Naomi Oreskes on kõik seotud ühe kliimatööstuse kompleksiga, mis on tuntud oma agressiivse poliitilise aktivismi poolest. Ja ometigi esitleti neid BBC-s – Attenborough poolt – täiesti erapooletute ja usaldusväärsete kliimaekspertidena.
BBC peaks väidetavalt esindama kõiki Suurbritannia televaatajaid. (Miks me muidu peaksime rahastama seda ringhäälingut iga-aastase kohustusliku litsentsimaksuga?) Ent sellest hoolimata esindab BBC hoopis kitsa seltskonna huve, peamiselt linnas elavate vasakliberaalide huve, kes toetavad rohelist religiooni, kuna see on hea ja lihtne viis demonstreerida avalikkuse ees oma vooruslikkust.
Ent neid paljusid meie hulgast – võimalik isegi, et suuremat osa elanikkonnast –, kes julgevad, põhjusega, suhtuda skeptiliselt kliimasoojenemise paanikasse, koheldakse äärmise põlgusega, justkui meie arvamus ei loekski midagi.
Allikas: Breitbart
Refereeris Triin van Doorslaer