Valimised Eestis muutuvad järjest ebaturvalisemaks ja manipuleerivamaks, sest lisaks läbipaistmatutele e-valimistele, tahetakse juba järgmise aasta europarlamendi valimisteks jõuda nii kaugele, et saaks hääletada ka suvalistest nutiseadmetest. Kuigi m-valimiste osas on isegi riigi valimiskomisjon olnud kriitiline ja toonud välja hulgalisti riske, saatis justiitsministeerium valitsusele seaduseelnõu, mille tekstis ega seletuskirjas ei mainita m-valimisi küll kordagi, kuid ministrid kinnitavad, et kui riigikogu seadusemuudatust pooldab, on alus nutiseadmes hääletamiseks loodud.
ERR kirjutab, et septembris tutvustas justiitsminister Kalle Laanet (Reformierakond) seaduseelnõu, kus oli muuhulgas lühike kuid põhimõtteline lause: “Valijarakendus ja hääle kontrollrakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele.” Eelnõu seletuskirjas märkis ministeerium, et niimoodi muutub elektroonilise hääletamise regulatsioon tehnoloogianeutraalseks ja tekib õiguslik valmisolek selleks, et edaspidi võiks hääletada ka nutiseadmes.
Seletuskirjas kirjeldati pikalt ka m-valimiste kasusid ja riske. Muuhulgas mainiti, et valimisaktiivsus võib 0,8 kuni 2,6 protsendipunkti võrra tõusta ja et valimiste korraldajal pole enam valimisrakenduse üle täielikku kontrolli.
Paar kuud kestnud arutelu järel saatis justiitsminister Kalle Laanet eelnõu valitsusse. Dokumendile kaasa pandud kooskõlastustabelis seisab: “Käesolevas eelnõus ei kavandata muudatusi nutiseadmega hääletamise kasutusele võtmiseks. Need muudatused tehakse edasiste õigusloomeliste algatuste raames.” Ka eelnõu seletuskirjas ei mainita enam nutiseadmega hääletamist.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo (Eesti 200), kes nutiseadmega hääletamist eest veab, kinnitas samas, et eelnõu ambitsioon paari kuuga ei muutunud.
Eelnõu tekstist leiabki punkti, kus on kirjas: “Valijarakendus luuakse levinumatele operatsioonisüsteemidele ja hääle kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele. Operatsioonisüsteemid, millele rakendused luuakse, määrab riigi valimisteenistus kindlaks enne iga valimist.”
“Arvutiga hääletamise jaoks on meil see rakendus olemas,” sõnas Riisalo. “Ja nüüd on meil võimalus tulenevalt loodetavasti varsti jõustuvast uuest seadusest luua need rakendused ka operatsioonisüsteemidele, mida kasutatakse mobiiltelefonis ja see võimaldab nutiseadmega hääletamist.”
Justiitsminister Kalle Laanet märkis esialgu, et reaalsus on eelnõu kahe versiooni loomise vahel muutunud. Ta rõhutas, et eelnõu peamine põhjus on algusest peale olnud elektroonilise hääletamise reeglistiku korrastamine.
“Sinna oli mõte siis kokku kirjutada ka m-valimiste võimalikkus. Aga nagu me meediast oleme lugenud, siis m-valimiste osas oli riigi valimiskomisjon kriitiline ja tõi välja hulgalisti riske,” selgitas Laanet.
“Siis me eraldasime kaks asja, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegeleks m-valimiste tehnoloogiaga ja selle ettevalmistamisega sellisesse vormi, et kõik osapooled oleks rahul ja riskid maandatud. Aga see, mis puudutab konkreetselt elektroonilise hääletamise reeglistiku korrastamist, sellega me otsustasime edasi liikuda valitsusse,” lisas Laanet.
Nii Kalle Laanet kui ka Tiit Riisalo kinnitasid, et kui riigikogu eelnõu seaduseks hääletab, saab valimisteenistus õiguse öelda, millise seadme kaudu võib valimistel osaleda.
“Kõikide asjadega saab edasi liikuda samm-sammult,” selgitas Riisalo ja märkis, et m-valimisi aitab edendada pikaaegne kogemus e-valimistega. “Kui paralleelselt liigub ka tehnoloogia edasi, siis see sõnastus annab meile tulevikus võimaluse neid võimalusi veelgi laiendada.”
Niisiis ei toimunud eelnõu kahe versiooni vahel sisulist muutust. Küll aga muutus oluliselt eelnõu seletuskiri, kust nutiseadmega hääletamise mõjuanalüüs ja riskihinnangud välja võeti. Miks seda tehti, ei osanud eelnõu esitaja Kalle Laanet öelda ning soovitas pöörduda ministeeriumi ametnike poole.
On veel ebaselge, kas europarlamendi valimistel saab m-valida
Ka seaduse tänane tekst ei maini ühtegi konkreetset seadet, ei mobiiltelefoni ega arvutit. Nii-siis astus Laanet veel sammu edasi ja märkis, et tegelikult võiks nutiseadmega hääletada ka praeguse seaduse järgi.
Ehk justiitsministeeriumi hinnangul andis riigikogu loa m-valimisteks juba palju aastaid tagasi – siis kui esimest korda e-valimiste üle otsustati.
Kalle Laaneti sõnul tuleks m-valimiste tehnoloogilisi riske veel hinnata ja maandada. “Et me ei paneks tervikuna kogu elektroonilist valimist kahtluse alla,” märkis Laanet.
Samal ajal käivitati äsja portaalis rahvaalgatus.ee kampaania „Ei e-hääletusele!“, kuhu praeguseks on antud üle 2200 allkirja.
Alikas: ERR