Euroopa Parlamendi valimiste esimene 12.juunil avaldatud Riigikohtu otsus e-hääletuse protseduuride üle kinnitas, et süsteemi testimise ajakava ja ulatuse võib valimisteenistus otsustada ka tagantjärele ja see ei takista valimiste vaatlemist. Riigikohus jättis taas sõnastamata ja analüüsimata õiguspõhimõtte, millest lähtuvalt e-hääletuse vaatlemise põhiseaduspärasust hinnatakse.
Aastakümnese kogemusega e-hääletuse vaatleja ja vaatlejaid koondava MTÜ Ausad Valimised juhatuse esimees Märt Põder on esitanud veel neli valimiskaebust, sealjuures otsuse andmekaitsest ja valimisaladuse tagamisest langetas valimiskomisjon 13. juunil, otsuseid häältelugemise tarkvara poolt valesti loetavatest häältest, e-hääletuse süsteemi baaskomponentide turvanõuete eiramisest ja e-häälte kehtetutest digiallkirjadest on oodata 18. juuniks.
“Kuna Riigikogu valimistel jäeti enamik kaebusi tähtaegade ületamise tõttu läbi vaatamata ja vähemasti Riigikohtu esimees Villu Kõve pidas väljatoodud probleemidele õigusliku lahendamise vältimist taunimisväärseks, siis paljuski kordan lihtsalt varasemaid arutamata kaebusi, aga olen esitanud need tähtaegselt,” ütles Märt Põder. “Kahjuks ei anna palju lootust Riigikohtu esimene otsus, mille kohaselt võib valimiste ettevalmistavate protseduuride sisu ja ajakava otsustada ka pärast protseduuride toimumist, aga pakun kindlasti Riigikohtule võimaluse kõiki lahenduseta küsimusi sisuliselt arutada.”
“Seadus nõuab selgelt, et e-valimiste proovihääletamiseks tuleb kinnitada ajakava ja ulatus ning varasemalt on Riigikohus ka kinnitanud, et need tuleks kinnitada enne seda, kui proovihääletamine toimub,” ütles Põtra esindav advokaat Märt Mürk. “Praegusel juhul on Riigikohus leidnud, et kuigi dokumendid on vormistatud tagantjärele, siiski ei ole sellega vaatleja õigusi rikutud. Valimiste korraldaja komme oma samme tagantjärele vormistada või püüda legaliseerida on läbiv ning selliseid puuduseid toovad välja ka Märt Põdra ülejäänud kaebused, mis loodetavasti leiavad sisulist arutelu.”
Põder esitas 24. mail 2024 kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile RKVS §48² lg4 p3 nõutud prooviläbimise ajakava ja ulatuse kinnitamata jätmisest, mille pärast rahuldamata jätmist kaebas 3. juunil 2024 edasi Riigikohtusse koos kaaskirjaga, milles palus ühtlasi anda hinnang varem õigusliku lahenduseta jäänud küsimustele, mis on eeldatavasti mõjunud kahjulikult
valimiste ja e-hääletuse usaldusväärsusele.
Põder esitas 30. mail 2024 Tallinna Halduskohtule toimingust hoidumise kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse mitte säilitada Põdra isikustatud häält pärast selle vastuvõtmist andmekaitse ja valimissaladuse põhimõtete tagamiseks. Kohus taotlust ei rahuldanud ja tagastas kaebuse ning soovitas selle esitada valimiskaebusena, mida Põder 6.06 ka tegi. Kaebust arutati valimispäeva 9.06 õhtul vaatlusprotseduuridega paralleelselt ning sellele tuli vastus 13. juuni õhtul. VVK asus seisukohale, et kuigi Euroopa Liidu õigus (eelkõige GDPR) ei luba üldjuhul inimeste poliitiliste eelistuste kohta andmeid säilitada, siis on e-valimised piisavalt kaalukas argument, et sellest nõudest erand teha.
Põder esitas VVK-le 12. juunil veel kolm kaebust seoses 1) tarkavaraveaga e-häälte lugemisel, mille tõttu jääb lugemata seaduse järgi arvestamisele kuuluv “valija viimasena antud hääl”, 2) e-hääletuse võtmeloome, häältelugemise ja koguja komponentide dokumenteerimata päritoluga, mis ei vasta turvanõuetele ja 3) e-häälte konteinerite digiallkirja standardi eiramisega, mille tõttu loetakse valimistel kokku kehtetu digiallkirjaga, st kehtetuid e-hääli.
Kaebaja ja advokaat ootavad, et kaua üleval olnud e-valimisega seonduvad küsimused saavad peagi sisulised vastused.