Eesti peaminister Kaja Kallas sähvib mööda maailma, meedia laulab talle kiidulaule, Reformierakond kerkib reitingutabelites, aga tolku riigile valitsusjuhi poliitturismist pole – Eesti ei saanud, mida tahtis, said teised.
Kui vaadata välismeedia pildiseeriaid, siis naudib Eesti naispeaminister maailma meespoliitikute tähelepanu, aga otsused tehakse ikkagi meist mööda.
BNS vahendas eile: “Peaminister Kaja Kallas ütles neljapäeval Brüsselis NATO tippkohtumisel, et Eesti vajab riiki NATO diviisi ja õhukaitset.
“Eesti kaitseks vajame lahinguvalmis NATO diviisi, mis koosneb Eesti enda ja liitlaste üksustest ning juhtimisstruktuurist. Samuti vajame tugevamat õhukaitset. Kaitsevalmiduse esimene eesmärk on sõda ära hoida ning vajadusel igasugune rünnakukatse koheselt tagasi lüüa,” rääkis Kallas.
Mida aga ei tulnud, oli toetus Eestile, mis suundus hoopiski NATO kesk- ja lõunatiivale.
ERR kirjutab: “USA president Joe Biden ütles neljapäeval, et NATO liidrid leppisid neljapäeval kokku Ida-Euroopa kaitsmise tugevdamises. NATO paigutab Slovakkiasse, Ungarisse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse neli uut lahingugruppi.
“NATO liidrid töötavad enne juunikuist tippkohtumist välja täiendavad plaanid NATO kaitse tugevdamiseks,” ütles neljapäeval Biden. Alliansi peasekretär Jens Stoltenberg ütles juba kolmapäeval , et Slovakkiasse, Ungarisse, Bulgaariasse ja Rumeeniasse saadetakse neli uut lahingugruppi.”
“NATO näitas oma eilse otsusega paigutada vägesid Venemaa piiridest lennutundide kaugusel asuvatesse riikidesse, et Baltikum ei kuulu enam kaitstavate piirkondade hulka. Allavoolumeedia eirab eilset uudist kangelaslikult ent peegli ees tuleb siiski tunnistada, et Kaja Kallase meeleheitlik rähklemine kõikvõimalikel kohtumistel on andnud tulemuseks nulli. Selge see, et vajame, aga ei saa, on eilse päeva saldo. Slovakkia ja Rumeenia nii pakiliselt ei vajanud, kuid said toetust. Siinkohal kerkib kaks küsimust: kas Kallas & CO on teinud küündimatut lobbytööd või ohverdas NATO Baltikumi mingi salajase plaani huvides. Loosung “Mitte kunagi enam üksi” on surnud ja maeti eile maha,” kommenteerib EKRE poliitik Urmas Reitelmann.
Kaja Kallas räägib ka tugevamast õhukaitsest, aga loodab selles NATO-le, oma keskmaa õhutõrje aga suigub varjusurmas, sest raha tasakaalus eelarve fetišiga Reformierakonna valitsus selleks ei leia.
Uudistes küll räägitakse, et valitsus eraldab riigi kaitsevõime tugevdamiseks 476 miljonit, aga see on nelja aasta peale ja nagu ütles kaitseminister Laanet, tugevdatakse kuute suunda: lühimaa õhutõrje, tankitõrje, kaudtuli, olukorrateadlikkus, liitlaste taristu ning vaba tahte rakendamine läbi kaitseliidu. Ehk siis olukorrateadlikkus, mitte keskmaa õhutõrje.