Möödunud aastal kahekordistus ebaseadusliku rände juhtumite arv ning varjupaigataotlejaid oli varasema aastaga võrreldes poole rohkem, selgub politsei- ja piirivalveameti (PPA) statistikast.
Mullu tabasid PPA ametnikud ebaseaduslikult rändelt 550 inimest ehk tunamullusest 93 protsenti rohkem. Neist 395 jäid ametnikele vahele piiripunktides, 66 välispiiri ületusel ning 89 juba riiki sisenenuna. 2014. aastal jäid ebaseaduslikul rändel korrakaitsjatele vahele 285 inimest, neist 157 piiripunktides, 74 välispiiri ületades ning 54 juba riiki sisenenuna.
PPA peadirektori Elmar Vaheri sõnul näitab statistika, et kuna Eesti on oma rohelise piiri turvamisel astumas jõulisi samme, siis üha vähem illegaale üritab üle selle riiki tulla. “Meie suurim probleem on hoopis valedel alustel taotletud viisad. Ehk kui näiteks jaanipäeval tuleb piiripunkti riiki siseneja, kellel on kaasas talveriided ja pilet Rootsi laevale, siis suure tõenäosusega saadame ta tagasi,” tõi Vaher kolmapäeval ajakirjanikele näite.
Varjupaigataotlejate arv aga mullu poole võrra tõusis. Kui 2014. aastal oli rahvusvahelise kaitse taotlejaid 145, kellest positiivset otsust Eestisse jäämise kohta kuulsid 23, siis mullu olid need näitajad vastavalt 225 ja 100. Enim andis PPA rahvusvahelist kaitset Ukraina ja Sudaani kodanikele, keda oli vastavalt 61 ja 14. Järgnesid Palestiina, Venemaa ja Süüria kodanikud.
Tähtajalisi elamislube anti mullu 4929 välismaalasele, keda oli aasta varasema ajaga võrreldes 21 protsenti rohkem. Varasemaid tähtajalisi elamislube pikendas PPA mullu 6430 korral ja ka see näitaja tõusis aastaga 34 protsenti.
Tähtajalisi elamislube väljastas PPA mullu Eestis töötamiseks 1659, pererändeks 1458, õppimiseks 1145, välislepingutega seoses 637 ja ettevõtluseks 28 juhul. Kõige rohkem ehk 1610 tähtajalist elamisluba said Ukraina kodanikud, järgnesid Venemaa kodanikud 1237 elamisloaga.
BNS
Foto: Eero Vabamägi / Postimees