Eesti avaliku sektori kulud kasvavad igal aastal stabiilselt, kuid selle kasvu taga ei ole mitte investeeringud arendustesse või struktuurireformid, vaid ametnike arvu suurenemine ja palgafondi paisumine. Olukord on paradoksaalne: digiteerimise eesmärk on muuta riik efektiivsemaks, kuid praktikas ei vähene inimtööjõu maht, vaid kasvab.
Nii on tekkinud topeltsüsteem – riik ostab digiteenuseid erasektorilt ja hoiab samal ajal alles või isegi laiendab inimtööjõudu, mille töökoormus on digitaliseerimise tulemusel juba vähenenud.
Avaliku sektori kulud kasvavad kiiresti
Avaliku sektori tööjõukulud ulatusid 2023. aastal rohkem kui nelja miljardi euroni, mis on ligikaudu 12 protsenti Eesti SKP-st. See on märkimisväärne osakaal riigieelarvest ja kulude kasv ei näita raugemise märke. Keskmine palk avalikus sektoris tõusis samuti, mis omakorda suurendas palgafondi.
Avalikus teenistuses oli 2024. aastal üle 28 000 ametniku ning laiemalt võttes töötab avalikus sektoris üle 130 000 inimese. Numbrid näitavad, et hoolimata digitaliseerimisest ja protsesside automatiseerimisest ei ole ametikohtade arv vähenenud. Aastail 2023–2024 suurenes avaliku sektori töötajate hulk veelgi.
Digiteerimine võiks vähendada kulusid, aga ei vähenda!
Tegelikult suudavad tänapäevased infosüsteemid teha ära suure osa tööst, mida varem tegid ametnikud. Dokumentide kontroll, registripäringud, automaatsed otsused, andmete võrdlus ja edastamine – kõik see on täna tehniliselt lahendatav ilma inimese sekkumiseta või minimaalse kontrolliga.
Kui ühe digisüsteemiga on võimalik asendada kümneid ametnikke, peaks see loogiliselt tähendama väiksemat palgafondi ja kulude kokkuhoidu. Seda ei juhtu, sest kohti ei kaotata, vaid struktuure laiendatakse.
Probleem: topeltkulusüsteem!
Olukord, kus riik ostab sisse kalli digilahenduse ja samal ajal hoiab alles suurt hulka ametnikke, tähendab topeltkulutamist. Ühelt poolt makstakse erasektorile hoolduse, arenduse ja süsteemide halduse eest. Teisalt makstakse palgafondi, mille tööülesanded on suures osas üle võetud tehnoloogiliste lahenduste poolt või mille töökoormus on digiteerimise tõttu oluliselt vähenenud.
Selline süsteem ei ole efektiivne ega majanduslikult põhjendatud. Avaliku sektori kulud kasvavad, kuigi nende kasvu ei õigusta töömahu suurenemine ega kvaliteedi paranemine.
Miks struktuure ei vähendata?
Peamine põhjus on poliitiline. Ametnike arvu vähendamine ei ole populaarne samm ühelegi juhile, sest see tekitab sisepoliitilist vastuseisu. Kaasneb risk konfliktiks ametiühingute ja huvigruppidega. Seetõttu hoiab riik pigem säilitatavat ja laienevat mudelit, isegi siis, kui digilahendused on juba võtnud suure osa tööülesandeid üle.
Kuidas kokku hoida?
Esmalt on vaja üle vaadata kõik struktuurid ja ametikohad, mille töö on digitaliseeritud või mille töömaht on oluliselt vähenenud. Avaliku sektori palgafondis on kümneid miljoneid eurosid, mida saaks vabastada, kui vähendada töökohti, mida enam ei ole vaja või mille vajadus on tänu tehnoloogiale kadunud.
Teiseks tuleks lõpetada praktika, kus digiteenuste kasutuselevõtt toob kaasa nii tellimuse erasektorile kui ka paralleelse inimressursi säilitamise. Digitaliseerimise eesmärk ei saa olla bürokraatia säilitamine, vaid selle vähendamine.
Kolmandaks tuleb avaliku sektori töökohtade loomisel lähtuda reaalsest vajadusest, mitte soovist luua uusi ametkondi või osakondi, mille olemasolu ei paranda teenuse kvaliteeti ega efektiivsust.
Kokkuvõte
Eesti digiriigi maine on tugev ja põhjendatud, kuid selle kõrvalt kasvab avalik sektor murettekitava kiirusega. Digiteerimise tegelik eesmärk – teha riiki odavamaks ja tõhusamaks – ei täitu seni, kuni riik hoiab alles kahte paralleelset süsteemi: tehnoloogiat ja ülearust inimtööjõudu.
On aeg teha otsuseid, mis vastavad tänapäeva olukorrale. Kui digisüsteem teeb ära töö, mida varem tegid kümned ametnikud, ei ole mõistlik hoida alles kogu varasemat struktuuri. Kokkuhoid ei tule projektide vähendamisest, vaid sellest, et vähendatakse töökohti, mida digiriigis enam vaja ei ole. Nii saab Eestist tõeliselt efektiivne ja kulusid kokku hoidev riik, mitte topeltsüsteem, mis kulutab rohkem, kui see vajalik oleks.
Rainis Lipstok