Võõrdroonide saabumine paiskas segi kogu Reformierakonna kaardimajakese “kindlalt kaitstud Eestist” ja tõestas, et Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsused on tegelenud ainult uduajamisega, suunates kaitserahad “musta auku” ehk omadele, andmata riigikaitsele midagi.
Postimees kirjutab: “Eesti jätab poole miljardi eest lahingumasinaid ostmata ja suunab raha droonitõrjesse” ehk “Valitsus langetas neljapäeval põhimõttelise otsuse peatada 500 miljoni euro suurune lahingumasinate soetamise programm ning suunata selle asemel raha droonitõrje, õhukaitse ja olukorrateadlikkuse tugevdamisse.”
Kuigi kaitseminister Pevkur väidab, et otsus tuli Ukraina õppetundidest, näitab see, millised arulagedad tegelased juhivad Eesti riigikaitset – selleks oli vaja neli aastat Ukraina sõda ja veel otsa Iraani sõda, et peas miski koitma hakkaks. Nüüd muudetakse kogu kaitsekontseptsioon ümber ja seda väga pingelises julgeolekulises olukorras. Kaitsevägi ja Kaitseliit on ammu droonitõrjet nõudnud, kuid riigi suhtumine on olnud leige ja näiteks kaitseliitlased on palju omal käel ja rahakotil ära teinud.
Postimees kirjutas varem, et “Eesti ettevõte töötas välja maailmatasemel droonitõrjesüsteemi. Seni see Eestis kasutust pole leidnud”. See lugu on Postimehest kadunud, küll aga on see olemas portaalis Inbox.Eu. Kuupäevaks on 26. märts 2026. Ehk: “Eelmise aasta oktoobris viis Eesti kaitsetööstusettevõte Defsecintel Solutions Rutja katsepolügoonil läbi mitmekihilise droonitõrjesüsteemi EIRSHIELD demonstratsiooni. Kuigi tegemist on Euroopa kõige innovaatilisena droonitõrjesüsteemiga, pole see Eestis kasutust leidnud.”
Mis sellega siis juhtus? Taas Postimehest ja 7. aprillil: “Videod ja promod on vägevad, aga… Riik on hädas droonitõrjujate leidmisega.” Ehk “Eesti tahab sadade miljonite eest parandada kaitseväe ning politsei- ja piirivalveameti võimet ründedroone tuvastada ning alla tuua, aga hiljutised kogemused näitavad, et turul olevatel toodetel on veel märkimisväärseid puudusi.”
Mitte ainult puudused, vaid ka kättesaadavus on probleemiks. Iraani sõda pani Pärsia lahe maad droonikaitset otsima (muuhulgas Ukrainast) ja kardetavasti läheb kogu kaup nüüd sinnakanti, sest erinevalt Eestist naftašeikidel raha jagub. Eesti peab ennekõike mingi tarnija leidma ja see ei saa kerge olema. Muide, ka meie Milrem on suuresti Araabia Ühendemiraatide firma.
Nagu näeme, on segadus põhjalik ja Eesti valitsus on käpard. Või petis. Või mõlemat. Igal juhul viisid allapotsatavad droonid minema müüdi “kindlalt kaitstud Eestist” ja NATO sisevastuolud muutsid auklikuks ka “vihmavarju”.
Mida on varem Eesti droonitööstusest kirjutatud? Ainult ülivõrdes (ja valelikult). Kuhu kogu see tootmisvõimekus jäi? Paistab, et suur mull on lõhkenud…
PARIM EUROOPAS ⟩ Eesti droonitõrjesüsteem võitis Pariisis maineka innovatsiooniauhinna. (Postimees, 19. 11. 2025)
Eesti võib saada droonikupli – kaitsetööstusettevõte töötas välja mitmekihilise droonitõrjesüsteemi. (Postimees, 23. 10. 2025).
GALERII ⟩ Esimest korda toimuv Eesti Kaitsetööstuse Nädal tutvustas innovaatilist tehnoloogiat. (Postimees, 26.09.2025)
VÕIMAS TULEMUS ⟩ Maailma saja silmapaistvama droonitootja hulka mahtus kolm Eesti firmat (Postimees, 11. juuli 2025)
Eesti firma aitab Ukrainas käivitada õhutõrje tehnoloogia alliansi. Postimees 13. mai, 2025)
Eesti kaitsetöösturid pakkusid välja droonimüüri idee Euroopa Liidu idapiiri tugevdamiseks. (Postimees, 27.02.2025)