Kui vaadata tagasi minevikku, siis näeb sealt päris huvitavaid lugusid, mis ulatuvad otsaga endiselt tänapäeva.
Aegadel, mil Eesti Ekspress veel sõltumatut liini hoidis, kirjutas ta ka lugusid nagu “Kapo sundis rahapesu uurija ametist lahkuma.” Sellest 19. juunil 2013. aastal ilmunud loost torkavad silma mitmed tuntud nimed.
“Kapos pidi Orukask (rahapesuuurija Aivar Orukask – toim.) pidama nõu korruptsioonivastase büroo juhi Martin Perlinguga. Tema üllatuseks ilmusid kohtumisele ka peadirektor Raivo Aeg ja tema asetäitja Erik Heldna. /…/ Heldna teatas, et Orukask on kaotanud kapo usalduse. Seetõttu pole võimalik tema riigisaladuse luba pikendada. Aga ilma selle loata ei saa Orukask rahapesu andmebüroo analüüsitalitust juhtida. /…/
Otsene ülemus Raul Vahtra kirjutas EE andmetel varem politseiameti sisedokumendis: “Orukaske võib oma professionaalsete oskuste poolest pidada rahapesu üheks kogenuimaks spetsialistiks kogu riigis.”
Pärast tööd majanduskuritegude uurijana keskkriminaalpolitseis asus Orukask 2001. aastal rahapesu andmebüroosse, kus temast sai analüüsiteenistuse juht. Tööga kaasnes erakordne informeeritus ja suur mõjuvõim.
“Kui laekus info mõnest kahtlasest ülekandest, siis pandi raha selle päritolu väljaselgitamiseks lihtsalt kinni. Me ei räägi mõnest miljonist eurost, vaid meeletutest summadest. Isikliku rekordi püstitas Orukask mõned aastad tagasi, kui arestis korraga pool miljardit krooni,” kirjutab EE, vahendades ka järgmist: “Üks Danske kliendihaldur läks päevapealt halliks,” mainib Orukask möödaminnes. Arestitud raha kuulus tuntud Vene oligarhile, kes ostis kokku naftapuurtorne. Oligarhi esindajad suutsid tõestada raha päritolu ja see vabastati aresti alt. /…/
“Mõnikord juhtus, et prokuratuur kuulutas kriminaalasja uurimise mõttetuks ja tahtis toimiku arhiivi saata, Orukask aga vaidlustas selle. Või saatis riigiprokuratuuri teabenõude küsimusega, miks uurimine ei edene,” edastab EE.
Kogu see lugu juhtus rahapesu hiilgeaastatel. Nüüd on lool uus nägu.
Kogu lugu saab pikemalt lugeda SIIT