Eesti tööjõupoliitika meenutab nõukaaega, mil liidutehased tõid siia tuhandeid venekeelseid ja eesti rahva protsent demograafilistes tabelites kukkus kolinal.
Meie Eesti rahvastikukülgede toimetaja Lea Danilson-Järg on väga lühidalt osanud kokku võtta Eesti tööturu hetkeseisu põhiseaduse ja rahvusriigi kontekstis.
“Tööjõu sisserändest saab mõelda kaht moodi – kas lugedes põhiseadust või raha. Põhiseaduse järgi on Eesti rahvusriik, mis on loodud eesti rahva, keele ja kultuuri säilimiseks. Seega on sisseränne põhiseadusega põhimõtteliselt vastuolus, kuna eestlaste, st eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osa rahvastikus võib seetõttu väheneda,” kirjutab Lea Danilson-Järg.
Ta toob välja ka paar mõtlemapanevat fakti – Eesti tööjõuturul on praegu 74 000 töötegijat rohkem kui kaheksa aastat tagasi. Tänavu on politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmetel Eestisse tööle saabunud juba umbes 13 000 inimest. Koos töötajate pereliikmetega võib aasta lõpuks oodata vähemalt 20 000 inimese saabumist peamiselt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest.
Kinnitamata andmetel prognoositakse järgmiseks aastaks juba 33 000 töörändajat. Kuigi arvud hakkavad ületama okupatsiooniaegse sisserände keskmist taset, pole tööandjate esindajate nõuded kvooti kaotada ikka kuhugi kadunud. Kui palju siis võib võõraid sisse vedada?
“Töötajate arvu suurendamise teel majanduskasvu hoidmine pole jätkusuutlik. Piiratud sisserände poliitika on ühtlasi ka hea innovatsioonipoliitika,” märgib Lea Danilson-Järg. Seda on pidevalt ka EKRE öelnud – odav tööjõud ei pane ettevõtjaid tehnoloogiatesse investeerima, majanduskasvu aga ei saa ainult töömeeste kahe käe toel jätkata. Vahel tundub lausa uskumatu, et e-riigis räägivad ärimehed ukrainlaste sisseveo vajadusest!
Mitte kedagi ei näi Eestis häirivat ka see, et sisserände numbreid võrreldaks juba okupatsiooniaegse tööjõu liikumisega. Aastatel 1987-2004 oli peamiseks jututeemaks see, kuidas Nõukogude Liit muutis venestamisega kuritegelikult Eesti demograafilist olukorda, nüüd aga on sama protsess kuulutatud progressiivseks!
“Muutuste ja abinõude koostoimes on Eesti tööturule lisandunud kümneid tuhandeid töötajaid, ent tööandjad kurdavad ikka, et nende ettevõtted on ohus. Viimati oli meil nii palju töökäsi 1990. aastate algupoolel. Kui palju oleks inimesi siis veel vaja, et majandus toimiks? 20 000? Või lausa 100 000? Tööandjad väldivad arvude nimetamist,” räägib Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson. “Tööandjate esindajatel ei tasu aga petta ettevõtjaid lootusega, et kevadel tuleb võimule valitsus, kes kaotab kõik võõrtööjõu piirangud. Matemaatika ei toeta sellise valitsuse sündi.”
Õige ta on. Kevadest on valitsuses EKRE, kes küll toetab ettevõtlust maksualanduste ja ärikeskkonna parandamisega, kuid mitte mingil juhul tööjõupiirangute kaotamisega!
Allikas: Postimees