Eesti Kultuuri Koja hariduse töörühm saatis haridusminister Kristina Kallasele märgukirja seoses asjaoluga, et ta kavatseb palgata nõunikuks lõpetamata keskharidusega õpilase.
Eesti Vabariigi Riigikogu liikmetele ja Eesti haridusüldsusele
Kodanike ootused haridusministri nõunikule Eesti riigis hariduskriisi tingimustes
Tunneme muret, millise sõnumi edastab veel lõpetamata keskharidusega ministri nõuniku töölevõtu kavatsus keset suurt hariduskriisi kogu haridusüldsusele: teistele õpilastele, pedagoogidele, tugispetsialistidele, ülikoolidele ja kutseõppeasutustele – ning eesti rahvale. Milliseid nõuandeid suudaks anda Eesti haridus- ja teadusministeeriumis nõunik, kellel puudub igasugune pedagoogiline haridus ja kogemus?
Oleme nõus, et haridusministril on soovitav koguda erinevate sihtrühmade arvamusi ja teha koostööd õpilasorganisatsioonidega, kuid hoopis teine asi on rakendada haridusministri nõunikuna tööle alles keskkoolis õppiv noor. Abituriendil on küll olemas isiklik kogemus õpilasena, kuid see on piiratud konkreetse õppeasutusega, ning selline haridusministri nõuniku valik on Eesti riigis uskumatu ja peaks olema lubamatu.
On väär arvata, nagu tunneks õpilaskonda ja selle probleeme kõige paremini keskkooliõpilane, seda teavad vastava valdkonna uurijad.
Nõunikult eeldatakse hea riigivalitsuse tava kogemusi, laia silmaringi, teaduslikku orientatsiooni, head valdkondlikku asjatundmist. Head nõunikud lisavad ministri institutsioonile usaldusväärsust.
Juhime tähelepanu, et haridusministri nõuniku rolli ei ole kutseregistris kirjeldatud. Milline on siiski haridusministri nõuniku roll Eestis? Sellele ei leia vastust ka Riigi Teatajast, sest haridusministri nõuniku rolli ei ole lahti kirjeldatud.
Kultuuri Koda on seisukohal, et maksumaksjatele, eelkõige haridussüsteemi liikmetele, on oluline teada, milline on haridusministri nõuniku roll ja rolli piirid. Kui seni ei ole haridusministri nõuniku rolli määratletud, siis on käesolev juhtum näide sellest, et see roll vajab selgust ja määratlemist.
Eesti inimesed väärtustavad haridust kõrgelt. On õigustatud ootus, et meie hariduse valdkonda juhiksid parimad asjatundjad ja kompetentsed otsustajad, ka nõunikud. Kui see nii ei ole, tuleb kahelda, kas selline poliitika on põhiseaduspärane. Kui ta seda ei ole, ei ole valitsus legitiimne. Kodanikel on uuele haridusministrile ootus, et haridusministeeriumisse võetakse tööle parimate erialaste oskuste ja pädevusega inimesed.
Antud küsimuses puudutab valusalt haridustöötajate õiglustunnet ka nõunikule planeeritud palk, kuna käesoleval hetkel on ülikoolis doktorikraadiga töötava ülikooli õppejõu palk väiksem kui väidetav nõuniku palk.
Eesti Kultuuri Koja hariduse töörühm