Teatavasti on Eesti ajakirjandus kuni viimatiste valimisteni valitsevale Reformierakonnale hosiannat laulnud ning on sellega langenud kolinal ajakirjandusvabaduse edetabelis, sest ajakirjanikud on hakanud end üha enam tsenseerima.
Eesti ajakirjandus langes organisatsiooni Piirideta Reporterid (RSF) avaldatud ülemaailmses meediavabaduse indeksis eelmise aasta neljandalt kohalt kaheksandaks peamiselt poliitilise, õigus- ja julgeolekukeskkonna halvenemise tõttu.
RSF tõdeb, et Eesti ajakirjanikke ähvardab laimuvastaste enesetsensuuri oht.
“Kuigi meediavabadus on põhiseadusega tagatud, piiravad seda õigusaktid, mis kaitsevad laimamise ja isikuandmete avaldamise eest. Kui laimuvastaste hagide kartus võib viia enesetsensuurini, siis isikuandmeid kaitsvad seadused on viimasel ajal muutunud Eesti võimudele ettekäändeks piirata üha enam meedia juurdepääsu avalikule teabele,” rõhutas Piirideta Reporterid oma ülevaates.
RSF tõdes ka, et meediaomand on Eestis nii kontsentreeritud, et tegutsetakse piiratud konkurentsiga turul.
“Kahe suurema meediakontserni omanikel on osalusi ka teistes ärisektorites. Eesti erameedia tegutseb väikesel turul, kus on piiratud juurdepääs rahastamisele, mis sunnib neid otsima uusi tuluallikaid, näiteks ürituste korraldamist. Avalik-õigusliku ringhäälingu eelarve on järjest piiratum ja seda võib mõjutada poliitika,” seisab ülevaates.
Eesti ühiskondlikku konteksti hinnanud RSF märkis muu hulgas, et ehkki ükski kultuuriline või ühiskondlik piirang ei ole takistanud ajakirjanikel oma tööd tegemast, süüdistas osa elanikkonnast meediat Covid-19 pandeemia ajal liigses leebuses võimude ja ravimifirmade suhtes.
Maailma kõige vabama ajakirjandusega riik on nagu ka eelmisel aastal Norra, millele järgnesid Iirimaa ja Taani.