Eesti meedia pole juba ammugi objektiivne ja sõltumatu ning liigne kallutatus on hakanud neile karuteenet osutama – nagu praeguste Hiina sündmuste puhul.
Hiinas toimuvad koroonapiirangute vastased meeleavaldused, mis on samas ilmselgelt suunatud ka Pekingi kommunistliku ladviku vastu, kes kasutas piiranguid suuresti ära oma siseriiklike positsioonide tugevdamiseks ning rahutuste ärahoidmiseks ajal, mil Hiina KP suurendas enda mõjuvõimu.
Eesti meedial aga lasub taak aegadest, mil ka Eestis toimusid meeleavaldused maskisunni, sundvaktsineerimise ja teiste koroonapiirangute vastu, mille käigus tõi Kaja Kallase valitsus protesteerijate vastu välja eriüksuslased ja politseikoerad – täpselt nagu praegu Hiinas.
Tollal kiitis meie ajakirjandus valitsuse ülepingutatud tegutsemise heaks. Seetõttu on neil raske nüüd Hiina valitsuse samasuguseid samme hukka mõista. Või nagu kirjutatakse sotsiaalmeedias: “Samade protestide eest tembeldati eestlased lamemaalasteks, putinistideks ja riigikukutajateks, hiinlased aga kuulutatakse nüüd vabadusvõitlejateks!”
Veelgi raskem on Hiina sündmusi kommenteerida poliitikutel ja politoloogidel, kes varem mõistsid Eesti protestid hukka, hiinlaste puhul aga tahaksid rääkida sealse võimu totalitarismist – liiga hästi haakuvad Hiina KP ja Reformierakonna tegutsemine pandeemias.
Vaevalt et see peavoolumeediat siiski häirib – näiteks enne Brexitit kirjutati Eesti ajakirjanduses otsesõnu sellest, kuidas Brexit-Day saabudes kukuvad Suurbritannia lennukid alla, sest neil ei lubata EL-is maanduda; kuidas Londonis lõpeb joogivesi, sest EL-ist ei saada puhastuskomponenti, ning kuidas sellest puhkevad massirahutused. Nüüd ei taha ükski väljaanne meenutada seda, millist meediasoga nad tookord vahendasid.
Uued Uudised