Üks uuring võib väga rõõmustada, samas aga asjasse süvenedes kahtlusi tekitada – nagu uuring noorte soovist siduda oma elu Eestiga.
Enam kui pooled Eesti noortest vanuses 13-30 soovivad ka aastal 2035 elada ja töötada Eestis ning näevad meie ühiskonda tulevikus eelkõige avatud ja eelarvamuste vaba ning keskkonda hoidvana, selgub Eesti Noorteühenduste liidu ja riigikantselei koostöös läbi viidud uuringust.
„Värske uuring näitab, et kolm peamist märksõna noortele Eestis aastaks 2035 on avatus ja tolerantsus, looduse hoidmine ning turvalisus,“ märkis Eesti Noorteühenduse projektijuht Aivar Kamal. „Huvitav sealjuures on, et nooremate, 13-17aastaste seas on konkurentsitult esikohal puhas looduskeskkond.“
„Noortel on väga selgelt rõhk loodushoiul ja kliimaküsimustel ning pigem ei oska nad selle peale mõeldagi, et meie riik ei oleks vaba ja suveräänne,“ lisas riigikantselei esindaja Eili Lepik. „Ilmeka näitena uuringu kokkuvõttest võib tuua ühe 17-aastase noore tõdemuse, kes ütleb, et tulevikuteemadest on Eesti kõige mahavaikitum probleem just keskkond.“
Milline on “avatud ja eelarvamuste vaba” ühiskond? Juba see määratlus viitab mingile poliitprojektile nagu Eesti 200 või Kõigi Eesti – üldise arusaama järgi tähendab see, et Eestisse võiks tulla kes tahes. Ja kui nad võivadki, siis mis vahet on 2035. aastal enam Tallinna ja Londoni vahel – kui mõlemad on multikultuursed maailmalinnad, siis miks just siin olla, kui see pole enam see päris oma Eesti?
“Kas “eelarvamuste vaba” tähendab seda, et enam ei mõelda rahvusmeelselt ja rahvust hoidvalt – seda ju globalistlike tegelaste poolt EKRE-le ette heidetaksegi? Kui avatus tähendab Kolmanda maailma prügikastiks olemist ja föderatiivselt Euroopa Liitu, siis kaotab mõtte ka väljend “nad ei oska selle peale mõeldagi, et meie riik ei oleks vaba ja suveräänne.” Föderatiivses Euroopas antakse ju kogu otsustamisõigus, vähemalt suurtes küsimustes, lihtsalt Brüsselisse ära.
Noored peavad tähtsaks puhast keskkonda, kuid “Eesti kõige mahavaikitum probleem on just keskkond” ja “13-17aastaste seas on konkurentsitult esikohal puhas looduskeskkond” ei ütle tegelikult sisuliselt ju mitte midagi. Kas keskkond tähendab noortele CO-emissiooni ja Greta Thunbergi kliimapaanikat?
Või mahuvad sinna ka Rail Baltic, Tallinn-Helsingi tunnel, tselluloositehas ja maavarade kaevandamine? Kõik need projektid on igal juhul keskkonnavaenulikud, ka parimate tehnoloogiate puhul ei tähenda Eestit pooleks lõikav trass ega massiliselt vett tarbiv tselluloositehas mingil juhul tervet ja puhast Eesti loodust.
Nii et kogu selle uuringu ainus positiivne moment on noorte soov elada Eestis – kuid kui sellest Eestist aga on 2035. aastaks saanud tunneleid ja trasse täis maa koos pealinnaga, kus on omad Molenbeekid, siis ei soojenda südant seegi, et noored Eestist lahkuda ei taha. “Avatud ja eelarvamuste vaba” Eesti tähendab ilmselt siis vaid üht halli võõrastest üleujutatud europrovintsi.
“Eesti Noorteühenduste Liidu uuring on valminud Euroopa Komisjoni projekti Euroopa Noortedialoog raames ja hõlmab lisaks “Eesti 2035″-le ka teemasid nagu tuleviku töö, e-riik, kodukoha võimalused ja nende kvaliteet ning Euroopa Liit,” kõlab uuringu lõpus. Ega sealt muud peale “avatuse ja eelarvamuste vaba” oodata polnudki.
Kui palju on noorte tulevikunägemuse taga reaalsust ja kui palju utoopiat? Kui arvestada lauset “…on ka neid, kes plaanivad selleks ajas olla juba materiaalselt kindlustatud ning üldse mitte tööd teha”, siis ilmselt arvavadki nad, et siis pole enam vaja New Yorki reisida, sest NY on Eestis kohal.
UU