Eestis saavad inimesed riigi elus osaleda ainult korra nelja aasta tagant peetavatel valimistel ja ka siis on valimised täiesti kontrollimatud ning ebaturvalised – sisuliselt ei anna ka valimised inimestele mingit võimalust riigi elus osaleda. Küll aga pakutakse neile absurdseid asendustegevusi nagu Paide arvamusfestival.
Eestis pole inimesed juba aastakümne jagu saanud rahvahääletusel oma tahet väljendada, sarnanedes nii stagnaaja Nõukogude Liidule. Šveitsis aga pannakse kõik olulised teemad referendumile. Alljärgnev uudis näitab sealse demokraatia ulatust – ja kujutage vaid ette, et Eestis midagi taolist rahvale lubataks. Siin korraldasid kapo ja prokuratuur koguni võimupöörde, et EKRE abielureferendum ära hoida.
AFP-BNS – Šveitsi hääletajad lükkasid pühapäeval ülekaalukalt tagasi ettepaneku asendada senine, vaid meestele kehtiv ajateenistuskohustus kõikidele kodanikele laieneva kodanikuteenistusega.
Samuti hääletati maha plaan maksustada superrikkaid, et rahastada kliimavõitlust.
Kõigi 26 kantoni lõplikud tulemused näitasid, et valijad lükkasid tagasi algatused, mis olid jõukas Alpi riigis tekitanud märkimisväärset arutelu.
Nn kodanikukohustuse ettepanek, mis nõudis igalt Šveitsi kodanikult soost olenemata riigiteenistuse läbimist sõjaväes või tsiviilteenistuses, lükati tagasi lausa 84 protsendi valijate poolt.
Ametlike tulemuste kohaselt lükati samal ajal enam kui 78 protsendi valijate poolt tagasi ka “Tuleviku algatus”, mis kutsus üles kehtestama uut kliimamaksu suurtele pärandustele.
Šveitsi valitsus ja parlament olid mõlema ettepaneku vastu, väites, et need tooksid kaasa tohutuid kulusid ja võiksid ohustada majandust.
Hiljutised arvamusküsitlused olid samuti näidanud, et ettepanekutel on vähe lootust läbi minna, kuid tagasilükkamise ulatus hääletusel, millest võttis osa 43 protsenti hääleõiguslikest kodanikest, oli siiski üllatav.
Kohustusliku kodanikuteenistuse algatuse taga olnud komitee väitis, et nii meestelt kui ka naistelt riigi teenimise nõudmine tugevdaks sotsiaalset sidusust.
Algatuse eesmärk oli “tõeline võrdsus”, ütles komitee juht Noemie Roten enne hääletust AFP-le.
Ta kirjeldas praegust süsteemi diskrimineerivana – nii meeste kui ka naiste suhtes, kes jäävad suures osas kõrvale teenistuse ajal saadavatest kasulikest võrgustikest ja kogemustest.
Algatuse vastased eitasid, et see suurendaks võrdsust, tuues välja, et naised teevad juba praegu valdava osa tasustamata tööst Šveitsi ühiskonnas ja pidasid ebaõiglaseks neilt veel enamat nõuda.
“Naistel on loomulikult jätkuvalt võimalus soovi korral läbida sõjaväe- või tsiviilteenistus,” ütles kaitseminister Martin Pfister pärast hääletust ajakirjanikele.
Valitsus väitis ka, et ajateenijate arvu kahekordistamine ületaks kaugelt vajadused ja kahekordistaks Šveitsi praeguse ajateenistussüsteemi kulud.
Kui tulemused hakkasid laekuma, ütles Roten avalik-õiguslikule ringhäälingule RTS, et on uhke, et aitas “tõstatada fundamentaalseid küsimusi”.
Ta tõi välja, et suurtel ühiskondlikel projektidel võtab Šveitsis sageli aega, et toetust koguda, viidates esimesele katsele kehtestada naiste hääleõigus, mille 1959. aastal lükkas tagasi 67 protsenti valijatest, kuid mis 1971. aastal lõpuks ligi 66-protsendise toetusega vastu võeti.
“Kodanikuteenistuse idee ei ole tänase hääletusega surnud. See elab edasi ja ma usun, et see võidab järgmistel aastakümnetel,” ütles ta.
Šveitsi Sotsialistliku Partei noorteorganisatsiooni esitatud “Tuleviku algatus” kutsus üles kehtestama 50-protsendist pärandimaksu varadele, mis ületavad 50 miljonit Šveitsi franki (58 miljonit eurot) – see oleks hinnanguliselt mõjutanud umbes 2500 leibkonda.
Loosungi all “maksusta rikkaid, päästa kliima” arvutas rühmitus, et maks tooks aastas sisse kuus miljardit Šveitsi franki, mida saaks kasutada Šveitsi majanduse ökoloogiliseks ümberkujundamiseks, näiteks hoonete renoveerimiseks, taastuvenergia arendamiseks ja ühistranspordi laiendamiseks.
Ulatuslik vastukampaania hoiatas, et väga jõukad inimesed võivad maksust hoidumiseks riigist lahkuda, mis nõrgestaks majandust.
“See oleks olnud halb signaal jõukatele inimestele, kes soovivad Šveitsi tulla ja siia elama asuda,” ütles Šveitsi president ja rahandusminister Karin Keller-Sutter ajakirjanikele pärast tulemuste selgumist.
Kriitikud hoiatasid, et kannatada võivad ka pereettevõtteid pärinud inimesed.
“Rahvas mõistis, et 50 protsendi võtmine pärandist ei oleks maks, vaid riigipoolne rööv,” ütles liberaalide parlamendiliige Johanna Gapany pühapäeval RTS-ile.
Roheliste parlamendiliige Clarence Chollet ütles samas, et hääletus on “halb uudis kliimakaitsele”, taunides, et algatuse vastu võitlemiseks kasutatud tohutud vahendid tekitasid “Taaveti ja Koljati” lahingu.