ERR kirjutab: “Eesti on toetanud Ukrainat alates Venemaa täiemahulise agressioonisõja algusest 2022. aastal rohkem kui 1,1 miljardi euro ulatuses, millest ligi kolmveerandi moodustab sõjaline abi.”
Olukorras, kus Eesti ise on kõrgete energiahindade juures majanduslikult laostumas ning üritab feodaalse maksukoormuse abil jalul püsida, on see väga suur summa. Tavainimesi huvitab ennekõike see, kui palju sellest summast slavaukrainilikult ja lehtmelikult “vasakule” läheb. Võttes aluseks Ukraina korruptsiooniskeemide kohustusliku altkäemaksumäära, võib rääkida kuni kolmandikust varastatud rahast.
Objektiiv kirjutas mullu detsembris: “Steve Hanke on üks maailma tipp-majandusteadlastest. 22. novembril avaldas ta ühismeedias pöördumise, milles osutab, et tema hinnangul on Ukraina korruptsioonisügavikku kadunud 54–108 miljardit dollarit.
Hanke selgitab: “Alates 2022. aastast Ukrainasse pumbatud rahasumma on kokku ümmarguselt 360 miljardit dollarit. Minu hinnangute kohaselt on sellest korruptsiooni nahka läinud kuskil 15 kuni 30 protsenti. Pigem on see number kolmekümne protsendi kandis.
Sest see [30 protsenti] on määr, mille audiitorid tuvastasid uurides Ameerika Ühendriikide kulutusi Afganistani sekkumisele. Afganistani kulutustelt röövis korruptsioon 30 protsenti.”
Kõrvale on läinud ka sõjaline abi: näiteks Kanada poolt rindemeestele saadetud talveriietus väidetavalt rindele ei jõudnud, küll aga olid need riietusesemed müügis Lvivi mustal turul.
Eesti sõjaline abi Ukrainale võib kaduda juba ka siinsesse korruptsiooniauku. Nii kirjutas ka peavoolumeedia, kuidas kaitsetööstusele eraldati 100 miljonit Ukrainale droonide hankimiseks, kuid hiljem selgus, et osaliselt osteti selle raha eest Venemaa liitlase Hiina droone – juba see skeem viitab räigele sahkerdamisele.
Osa Eesti abist Ukrainale on kindlasti läinud asjaks, kuid on suur oht, et vähejõukas Eesti paiskab sinna oma rahva arvelt suured summad, kuid mitte venelaste eemalesurumiseks, vaid kohalikku korruptsiooni toitma. Täiesti mõttetuna näib Eesti tehtav “ülesehitustöö” ajal, mil droonid ja raketid rütmiliselt Ukraina infrastruktuuri lõhuvad, kusjuures osa Eesti abist on olnud “rohesildiga” ehk ideoloogiline ja kallis.
Uued Uudised