Osa Eesti suveräänsusest on ära antud Brüsselisse, järele jäänud riismetega ei oska reformierakondlikud eurosulased midagi peale hakata, sestap teevad võõrad siin kõike, mida ise tahavad, alates venekeelsetest “ukrainlastest” kuni Vene naftat vedavate tankeriteni.
BNS kirjutab: “Reede lõuna ajal loksus Eesti majandusvete metsikus “parklas»” 19 naftatankerit ja kuus kaubalaeva – rohkem, kui enne Vene naftatoodete veo keelustamist Euroopa Liitu 5. veebruaril.
Et Lahemaa rannast ligikaudu 20 kilomeetri kaugusel seisab korraga ligi 25 suurt laeva, on laevade liikumist jälgiva portaali marinetraffic.com andmetel tänavu augustis täiesti tavapärane. Kui Postimees «parklast» enam kui aasta tagasi kirjutas, oli laevu keskmiselt kümmekond, vaid kibedamatel päevadel kuni 20.
Laevu oma majandusvetest lahkuma sundida Eesti ei saa, aga õnnetuse korral jääb reostustõrje Eesti kraesse. Seni pole parklas suurt reostust avastatud.
Suurem osa naftatankeritest sõidab Libeeria ja Panama, mõned ka Marshalli saarte, Vietnami jt riikide lipu all. Suured laevad ootavad Venemaa sadamatesse, Ust-Lugasse ja Primorskisse sissesaamist, sest Vene vetes nad seista ei tohi.
Niinimetatud parkla tekkis 2019. aastal, kui Venemaa hakkas korduva rikkumise korral kuni 500 000 rublaga, toona umes 9000 euroga trahvima laevu, kes ootasid oma sadamajärjekorda Vene vetes. Sadamauudiste portaal viitas, et tankerid vilistasid 1993. aastast kehtivatele seadustele.
Kose sõnul seisavad laevad parklas mõnest päevast mõne nädalani, mistõttu on sel ka keskkonnamõjud. Ilusa ilmaga on ankrus seismine turvaline, kuid sügistormides võivad laevad ankrust lahti pääseda. “Jah, kindlasti suureneb avariioht. Mass on neil taga suur ja purjepinda on ka palju. Nad on seal ankruid kaotanud juba küll ja küll,” kommenteeris lootsilaeva Ahto-06 kapten Andrus Uueni, kellega koos Postimehe fotograaf merel käis.
Eriti räige ongi see, et nafta ekspordist huvitatud Venemaa suudab ootel laevad oma vetest eemale hoida, EL-i ja NATO liige Eesti Kaja Kallase juhtimisel ei suuda, kuigi siinsetes vetes passijad töötavad Kremli huvides.