Eesti riiklikuks poliitikaks on Ukraina toetamine, seda ka oma rahva arvelt, aga kui vähegi võimalik, tehakse Kaja Kallase kombel “starklogistiksit”.
Möödunud nädalal oli Riigikogus menetlemisel EKRE arupärimine ühe ärimehe plaanide kohta hakata Väimelas mineraalvett maapinnale tooma. Siseminister Igor Taro jutust tuli välja hämmastavaid asju.
Nimelt selgus, et eelpool nimetatud ärimehel Sergei Ugeril on Vene-Iisraeli topeltkodakondsus. Kui endale e-residentsuse hankinud mehel anti luba Väimelas tegutsema hakata, võeti arvesse vaid tema Iisraeli kodakondsust, juudiriik on Lääne liitlane, õigemini osa läänelikust ruumist.
Mehe Vene kodakondsus “unustati” lihtsalt ära, kuigi Ugeril käib äritegevus ka Venemaal. Eesti riik, kus võimupoliitikud tembeldavad igasuguse opositsiooni oma sigadustele kohe “Kremli agendaks”, ei tehtud mingit probleemi Eestisse lubatud ja kogukonnaga kohe tülli keeranud ärimehe Vene-taustast.
Seda on varemgi juhtunud, et Eestis imbuvad ootamatult välja kellegi ärisidemed Venemaaga ja ikka selgub, et neil lihtsalt lasti toimuda. Avalikult deklareeritakse knnipidamist sanktsioonipoliitikast, aga tegelikult kuskil miski ikkagi toimub.
Eesti võimupoliitikas aga on veel üks tegelane, kellel on topeltkodakondsus, nimelt reformierakondlane Valdo Randpere. On tõenäoline, et kui puhkeb sõda, siis on Randpere järsku üdini ustav Rootsi kuningakojale ja kiirustab lääne poole, et jõuda oma urkasse kusagil Kagu-Aasias.
Randpere oli kunagi “ülehüppaja” Läände, aga seejuures unustatakse, et Rootsit lasti külastada ikagi ainult truudel parteilastel ja “hüppel” võis olla tugev taganttuul…
Uued Uudised