Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate Instituut ja Tartu Ülikool arendavad ligi miljoni euro eest koolide õppetekstide automaatse lihtsustamise rakendust.
2029. aasta veebruariks valmiva õppetekstide tasemekohastaja arendamist rahastab 825 139 euroga Keelesammu projekt. Tegemist on nii eestikeelsele haridusele üleminekut toetava kui eestlastest õpilasti, kes õpikutest aru ei saa, abistamise lahendusega.
“Keeruline õppekeel ei tohiks takistada uute teadmiste omandamist. Ometi võib loodusõpetuse, ajaloo või ühiskonnaõpetuse õppimine olla keeruline, kui õpikutekstide keel ei vasta õpilase keeleoskusele,” tutvustatakse probleeme, mida lahendus peaks aitama lahendada.
“Eesmärk on toetada eestikeelsele õppele üleminekut ning muuta kvaliteetne haridus kättesaadavamaks erineva keeleoskusega õppijatele.”
Maailma parima ja tõhusama haridussüsteemi, 16.-17. sajandi vahetusel sõnastatud, Ratio Studiorumi esimesel infima classis grammaticae (algelise grammatika) astmel pidid 8–10 aastased suvalisest rahvusest koolipoisid ühe, äärmisel juhul kahe õppeaasta jooksul omandama:
- Ladina keele algtaseme grammatika ja lauseõpetuse.
- Kreeka keele lugemis- ja kirjutamisosksue ning põhigrammatika.
- Valdama valitud ladinakeelsete tekstide, milleks tavaliselt olid Cicero lihtsamad kirjad või teoste lõigud, Phaidrose valmid ja Cornelius Nepose De viris illustribus (Silmapaistvate meeste elud) põhjalikku selgitamist (prelektsiooni).
- Õppetöös oli rõhk kordamisel, meeldejätmisel, tekstide koostamisel ja kõneoskuse praktikal, mille eesmärgiks oli luua jõuline alus edasisteks õpinguteks.
Lisaks käsitleti grammatikaõpingute raames “tarvikutena” ajalugu, geograafiat ja sarnaseid aineid. Õppemeetodid keskendusid järk-järgulisele õpilase arengule, mida regulaarselt hinnati ja õpilased pidid üksteisega oskustes võistlema.
Mõistmine on musklitega võrreldav inimvõime, mis areneb ainult pingutamise teel.
Ühiskonnateadustes on paraku täheldatud, et peale 1980-ndaid aastaid sündinud põlvkondade puhul Flynni efekt enam ei kehti.
Uued Uudised