Eestis on juba kaks uuringuagentuuri teinud küsitluse, et kellele Eestimaa rahvas 4. novembril Suure Lombi taga toimuvatel valimistel pöialt hoidma hakkab, ja leidnud, et aplaus ja lillevarred kuuluvad Kamala Harrisele. See aga on vaid propagandatrikk, sest Maarjamaa rahvas ei mõjuta USA valimisi mitte grammigi.
Me võime pisut mõjutada Euroopa Liidu poliitikat ja natuke Ukraina sõda, aga Ameerika valimisi ei suuda me kuidagi mõjutada, ei konservatiivid Trumpi ega punased Kamala Harrise kasuks. Neil seal on valimiskampaania nii tuline, et keegi ei märka sedagi, kui mõni Eesti võimupoliitik kellelegi toetust avaldab.
Seega on uuringuagentuuride ponnistused suuresti tühi töö, ainus kasu on propagandaefekt, et eesti rahvas toetavat padupunast Harrist. Arvatavasti ei tea keskmine Aktuaalse Kaamera vaataja midagi selle naisterahva tegemist, ta teab vaid, et Trump on paha ja Harris hea, sest AK ütles nii.
Lisaks siis ka Harri Kingo sellesisuline arvamus – see mees on üks väheseid, kes väärib arvamusliidri tiitlit.
“FB sõber pani endale uue FB kaanefoto. Mis kena!
Armas, et keegi oma eelistused USA presidendi osas avab. Paraku pole meil siin vähimatki pistmist USA valimistega ja kui suured poleks ka plakatid Facebookis, need ei mõjuta neid valimisi absoluutselt.
Mäletan kusagilt ajalehest pilte ühes meie vägagi tuntud poliitproua perekonnast ajal, mil samuti toimusid valimised USA-s. See tuntud poliitproua oli kodus katnud lausa rikkaliku peolaua, umbes sellise, nagu see võiks välja näha jõulude ajal, oli ehtinud selle lilledega ja seal olid parimast parimad söögid. Naine ja tema mees istusid oma parimas riietuses kahekesi kodus pidulikult teleka ees ja jälgisid pingsalt USA valimiste käiku.
Midagi poliitkorrektsemat pole ma vist meie lehtedest näinudki! Sest proua ja tema mees pooldasid seda õiget kandidaati, mida toetas kogu meie võimutruu meedia.
Mulle näis tollal, et neil on peas midagi segamini. Tähistada koduselt USA valimisi nagu suurt ja tähtsat isiklikku, isegi riiklikku püha – eks see ole ju narrus.
Paroodiaks see kõik muutuski – USA presidendiks ei saanud mitte nende eelistatud nn. õige naiskandidaat, kellele nad hingest kaasa elasid, vaid see teine. Mees pealegi. See paha, kuri ja vastik. Kes muu kui ikka seesama Trump.
Nende pettumus sel pidulikul päeval võis olla sama suur, kui on pettumus perel, kes jõulude ajal ootab Jõuluvana koputust uksele. Aga kui see koputus lõpuks kõlab, seisab ukse taga mitte Jõuluvana, vaid end jõulude puhul oma töövabu päevi nautiv ning end täis joonud naabrimees Pets, kas tuli naabreid kallistama.
Jama ju. Hea sõber – kui sind peaks tabama samasugune pettumus, jää tugevaks, ära murdu!”