Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus kolmapäeval Washingtonis USA välisministri Anthony Blinkeniga, kuid oma maa murede edastamiseks tal aega ei jätkunud: “…on oodata ka midagi Eestisse?” – “Nii detailseks me tänastes aruteludes ei läinud.”
“Kahjuks on praegune julgeolekuolukord Euroopas sedavõrd ärev, et loomulikult peatusime pikemalt just nimelt julgeolekuküsimustel ning samuti loomulikult inimõiguste ja põhivabaduste kaitsel ja edendamisel üle maailma,” ütleb Liimets intervjuus ERR-ile.
ERR-i reporter ütleb, et “Eesti ei ole saanud neid lisavägesid, mida oleme ehk oodanud.” Liimets vastab: “Ma ei ole selle küsimusepüstitusega küll kuidagi nõus, esmalt ma ütlen ära, et Eesti suhtes ei ole sõjalist ohtu. Eesti on NATO ja Euroopa Liidu liikmesriik ja meie turvalisus on Eestis tagatud. /…/ Loomulikult me väga tervitaksime ka Ameerika Ühendriikide vägesid Eestis ja selle sõnumi oleme me ka siin välja öelnud.”
Eesti valitsus on Ameerika vägede saabumise soovi välja öelnud “siin”, aga “seal” ei pidanud Liimets seda vajalikuks. Samas oli kahel ministril aega rääkida “inimõiguste ja põhivabaduste kaitsest ja edendamisest üle maailma”, mis toob kohe silme ette vikerkaarelipud USA saatkondade juures üle maailma.
“Kuna sel aastal tähistame 100 aasta möödumist diplomaatilistest suhetest, siis üks väga oluline aspekt oli just kahepoolsetest suhetest rääkida,” nendib Liimets. Aga ta ei rääkinud.
Küll aga kubiseb välisministri jutt taas kuivast loosunglikust kantseliidist, mille sõnum on nagunii tuttav: “Praeguses keerulises olukorras on kindlasti tähtis, et me jätkaksime Ukraina toetamist nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka nende kaitsevõime tõstmisel”, “Kindlasti on heidutus väga oluline põhiaspekt meie praeguses poliitilises tegevuses” ja “Loomulikult praegu on väga tähtis ka see, et me oleme Euroopa Liidus olnud üksmeelel, et ka praegune heidutav sanktsioonipakett on üksmeelselt kokku pandud ja valmis käivitamiseks, kui olukord halveneb.”