Teisipäevane uudisteplokk näitab väga hästi, milliste lollustega tegeleb reformierakondlastest ja “kahesajalistest” koosnev Michali valitsus.
Uudis 1 annab edasi huvigrupi negatiivse suhtumise kliimaministeeriumi ettevõtlust takistavatesse algatustesse.
BNS – Eesti Toiduainetööstuse Liidu hinnangul on toidujäätmete vähendamine oluline eesmärk, kuid kliimaministeeriumi koostatud jäätmeseaduse muutmise eelnõu lähtub ekslikust eeldusest, nagu oleks Eesti toidutööstuses veel märkimisväärne kasutamata potentsiaal tootmisjäätmete vähendamiseks, sest tegelikkuses on ettevõtted kõrgete tooraine- ja energiakulude tõttu juba aastaid väärindanud kõike, mis vähegi võimalik.
Uudis 2 – Michali asendustegevus.
Peaminister Kristen Michali (RE) algatusel loodud Eesti.ai nõukoda leppis kokku, et Eesti liigub edasi AI-agentidele digitaalse identiteedi ehk niinimetatud AI-isikukoodi loomisega, kuid valdkonnaga kursis olevad asjatundjad on seisukohal, et riik tegeleb asendustegevusega, kirjutab Postimees.
Tartu ülikooli riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay ütles Postimehele, et AI-isikukoodi puhul tuleks tõstatada küsimus, milliseid eesmärke püütakse muudatusega saavutada ja kas inimesed saavad tänu sellele paremini kaitstud. “Siin jääb ebaselgeks, mis on riigi laiem eesmärk, kuna riik on ju ikkagi põhiseaduse kohaselt meie õiguste garant,” lausus Tupay.
AI-isikukoodi suhtes on kriitiline ka advokaadibüroo Levin vandeadvokaat Paul Keres, kelle hinnangul tegeleb riik asendustegevusega. “Mina küll ei saa aru, miks on vaja AI-agendile isikukoodi. AI-agendi eest peaks alati vastutama see, kes seda agenti kasutab. Ma tõesti ei saa aru, mis probleemi nad lahendavad,” ütles ta.
Uudis 3 – varjumisteadlikkuse testimine kõlab hästi, aga kogu see uuringu ja tagasiside jutt puhtalt teadlikkuse võtmes paneb arvama, et sisekaitseakadeemia teadlased(?) tegelevad samuti asendustegevusega.
BNS – Sisekaitseakadeemia kutsub Eesti elanikke üles testima oma varjumisteadlikkust drooniohu korral, et anda seeläbi panus järeldoktori uuringusse, saada ise vahetut tagasisidet oma teadlikkuse kohta ning anda uuringu kaudu sisend varjumise valdkonna teaduspõhisteks otsusteks.
Uudis 4 ehk tagajärjed – Eesti valitsuse poliitika viib riigi halvemasse olukord kui see on naabritel.
BNS – Viimaste aastate kiire hinnatõus on muutnud tarbijad ostuotsuste tegemisel ettevaatlikumaks ning pannud ettevõtted senisest enam konkureerima pakutava väärtusega ning Luminori tellitud Balti riikide ettevõtjate seas läbi viidud uuring näitab, et Eesti ettevõtted tunnetavad seda muutust tugevamalt kui Läti ja Leedu firmad.
Luminori tellitud Norstati uuringu järgi ütles 68 protsenti Eesti ettevõtetest, et kliendid on viimase kuue kuu jooksul muutunud hinnatundlikumaks.
Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks juunis võrreldes maiga 0,5 protsenti ja tõusis võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,3 protsenti, eelmise aasta juuniga võrreldes olid kaubad 1 protsent ja teenused 4,2 protsenti kallimad.
Allikas: BNS