Üks võimalus kedagi hävitada on alati olnud see, kui solgitakse ära inimgrupile, rahvusele, riigile või ühiskonnale pühad asjad.
Eesti Põhiseaduse § 12 ütleb: kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.
See tähendab tegelikult vaid seda, et kui Pakistanist pärit tõmmu moslem Muhamed, rahvuselt puštu, peale emakeele muud keelt ei oska ja nii edasi, soovib elamisluba Eestis, siis ei tohiks sellest keelduda põhjusel, et ta on Pakistanist pärit tõmmu moslem, rahvuselt puštu, kes peale emakeele muud keelt ei oska.
Küll aga tohib elamisloa andmisest keelduda seetõttu, et Muhamedil pole siia asja, Eesti ei vaja teda, temast poleks meile kasu ja ülal pidada me teda ei kavatse. Ehk siis loeb see, et meil on keeldumiseks tõsine põhjus, mis lähebki käiku, ja tegu pole diskrimineerimisega varemnimetatud põhjustel.
President Kaljulaid ja teised sallivuslased aga tahavad Põhiseaduse võrdsusparagrahvi kasutada põhimõttel, et kõik teised põhjused pole olulised, kui tagasilükkamise objekt on Pakistanist pärit tõmmu moslem, rahvuselt puštu, peale emakeele muud keelt ei oska, ja nii edasi – sallijate silmis on diskrimineerimine see, kui me ei aseta teda samale tasemele põliselaniku eestlasega, kes on Eesti Vabariigi kodanik.
Ehk siis soovib vasakleer panna meie omad inimesed ühele pulgale võõrastega, rõhutades nende erisust, mida ei tohtivat kõrvale ja arvestamata jätta.
Sallivuslased tahaksid diskrimineerimise alla viia iga asja. Oskad ainult puštu keelt ja ikkagi nõuad Eestis endale tööd, kuid öeldakse keeleoskuse puudumise tõttu ära – diskrimineerimine keele alusel (kuigi keeleseadus ja Põhiseaduse teised paragrahvid ütlevad muud). Nõuad mošee ehitamist ja keeldutakse – ahistamine usu alusel. Soovid oma samasoolise elukaaslase Eestisse tuua, kuid seda lubav kooseluseadus siin ei kehti – jällegi diskrimineerimine, seekord seksuaalse orientatsiooni tõttu.
Nii soovitaksegi võrdsuse põhimõte panna teenima vasakliberaalide soove võrdsustada kõiki ilma mingite eranditeta ja lõhkuda nii olemasolevat ühiskondlikku struktuuri.
Tegelikult aga on võrdsusprintsiip vaid üks osa Põhiseadusest, mis ei tohi kuidas olla ülimuslikum preambuli sõnastusest, et Eesti riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Võrdsust piiravad arvukad seadused ja põhimõtted, mis toetuvad põhjustele, miks seda printsiipi rakendada ei saa. Universaalsed on ainult põhilised inimõigused.
Sama on Iseseisvusmanifesti pöördumissõnadega “Kõigile Eestimaa rahvastele”. Vasakliberaalid soovivad tuua selle mõiste ka tänapäeva, viidates sellele, nagu oleks Eesti riik loodud ka tänastele Eestimaa rahvastele, sealhulgas nigeerlasele ja araablasele, kes tulid elamisloaga siia poole aasta eest.
Tegelikult tähendas “Kõigile Eestimaa rahvastele” tollases manifesti loojate käsitluses vaid neid rahvusgruppe, kes elasid siin 1918. aasta 24. veebruaril – peipsivenelasi, ingerisoomlasi, rannarootslasi, baltisakslasi ja teisi ja kellele anti teada, et eestlased loovad oma rahvusriigi, kuid see jääb koduks ka teistele rahvastele, kes siin juba elavad.
See ei tähenda, et riik loodi okupatsiooni ajal siia veetud nõukogude rahvastele või taasiseseisvusajal Eestisse imporditud pagulastele.
President Kaljulaidi kohta ongi juba korduvalt öeldud, et ainus, mida ta Põhiseadusest teab, on paragrahv 12, muus osas pole ta isegi preambulit lugenud. Või mis veelgi hullem – on lugenud, aga talle on see ükskõik või ta töötab koguni vastu.
UU