Eesti on loovutanud palju relvastust Ukrainale ning pole piisavalt samaväärset asemele saanud, või on relvastuse kohalejõudmise tähtajad aastate pärast – aga vaenlane ei oota, millal lääneriigid kosuvad ja tugevamaks muutuvad. EKRE hoiatused, et Kaja Kallase juhtimisel on Eestit liiga palju relvitustatud, osutuvad taas tõeseks.
BNS vahendab: “Välisluureamet märgib oma värskes aastaraamatus, et Venemaa eesmärk on Läänemere regioonis sõjaliselt domineerida ning lähiaastatel kasvab märkimisväärselt Vene vägede hulk Eesti piiridel. /…/ Ameti kinnitusel tuleneb Venemaa sõjalise võimekuse kasv Eesti lähiümbruses Leningradi ja Pihkva oblastis peamiselt olemasolevate üksuste võimalikust diviisideks ümberformeerimisest.
“Ühe võimaliku stsenaariumi järgi võib Venemaa relvajõudude maaväe ja õhudessantvägede isikkoosseis lähiaastatel Eesti suunal peaaegu kahekordistuda, mis enne 2022. aasta 24. veebruari oli umbes 19 000. Kui palju nendest üksustest võivad olla alalises lahinguvalmiduses, sõltub Venemaa suutlikkusest lepingulisi sõjaväelasi värvata, välja õpetada ning teenistuses hoida,” selgitas amet. /…/ Venemaa sõjakus ja sõjaline potentsiaal kasvab ning ühiskonnas süveneb militariseerimine, kuna Kreml on valinud tee pikaajaliseks vastasseisuks Läänega,” tõdes välisluureamet.
Välisluureameti peadirektor Kaupo Rosin kirjutab teisipäeval ilmunud välisluureameti aastaraamatus, et Eesti sõjalise ründamise oht Venemaal poolt on sel aastal ebatõenäoline.”
Kaitseminister Pevkur ütles jaanuaris, et Eesti on valmis järgmise nelja aasta jooksul toetama Ukrainat suurusjärgus 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust aastas ja kasutama selleks riigikaitsele eraldatud vahendeid. Välisluureameti hoiatuse kohaselt ei peaks seda nüüd küll tegema – las Ukrainat toetavad sel moel pigem need riigid, kes pole Venemaa naabrid ja seega võimalikul rindejoonel.
Kaja Kallase valitsusel on kaitsevõimekuslünkade kõrvaldamisega alati aega küllalt olnud ja nüüd koputab Kreml juba Eesti uksele.
Uued Uudised