RMK ja Välisluureameti uute juhtide valimise puhul kasutatakse täiesti erinevat metoodikat – kui luuraja Mikk Marrani siirdumisel metsameheks leiti, et tema täielik teadmatus metsaküsimustes on suureks plussiks, siis luureorganisatsiooni puhul arvatakse, et kogenud luuraja on juhina ikkagi etem.
Kui Mikk Marran Riigimetsa Majandamise Keskuse juhiks esitati, teatas RMK nõukogu esimees Randel Länts, et olevat hea, kui tuleb inimene, kes metsaküsimustes võhik on.
“Viis-kuus aastat on metsanduses olnud diskussioon, kus on huvi mitmete gruppide, sealhulgas poliitikute poolt. RMK nõukogule tundus, et see vajab natuke teistsugust lähenemist, kui seni on olnud,” sõnas Länts.
“Usun, et metsandussektorist väljastpoolt tulnuna on Mikul võimalik mõista ja leida lahendusi metsandusega seotud ühiskondlikele ootustele,” põhjendas Randel Länts Marrani väljavalimist 18 kandidaadi seast, kellelt lõppvooru jõudis kolm.
Nüüd otsitakse Mikk Marrani asemele uut luurejuhti ja seal on eelnev kogemus lausa eeliseks.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on Kaupo Rosin oma kogemuste tõttu tugev välisluureameti juhi kandidaat. „Tema ligi 20-aastane kogemus luures, millest viimased neli aastat kõrgel ametikohal NATO peakorteris, on andnud talle hea ettevalmistuse välisluure juhi kohale asumiseks. Olen veendunud, et Kaupo Rosin saab talle pandud kõrgete ootustega kenasti hakkama,“ märkis minister.
Mikk Marran sobis seega ametisse seetõttu, et oli “roheline”, Kaupo Rosin sobib, sest on “vana kala” – saa siis ametikohtade täitmise konkursil aru, kes riigile sobib ning kas ootused on kõrged või madalad?
Tõenäoliselt on tegu siiski “omade” ümberpaigutusega, kus muu peale “toiduahela kruvikese” ehk konkreetse inimese pole tähtis, ta saab sooja tooli kompetentsist või selle puudumisest hoolimata.
Marran ise on öelnud üllatava karjääripöörde kohta, et talle jäi paar kuud tagasi silma huvitav töökuulutus, kus otsiti RMK-le juhatuse esimeest. “Minu arvates on RMK väga suure missiooniga asutus, ja see panigi mind mõtlema ja tegema otsust kandideerimiseks. Mulle mõnevõrra üllatuslikult valiti mind sellele ametikohale,” lausus ta.
See jutt ei kannata kriitikat, sest Marran oli ametis teist ametiaega ja tema väljavahetamisdaatum on veel kaugel. Kandideerides pidi ta teadma, et saab koha, sest kui meediasse oleks imbunud uudis, et juhtivluuraja kandideeris riigimetsa juhiks, aga ei saanud, oleks tal olnud raske oma kandideerimist keset ametiaega seletada.
Uued Uudised