Kui valitsus surub läbi Rail Balticut, tuuleparke või nüüd ka moslemivange täis Tartu vanglat, siis alati lisatakse juurde lausekatke “loob juurde töökohti”. See lubadus võis kehtida eelmise reformierakondliku majandussurutise ajal, mitte aga täna.
Viisteist aastat tagasi oli iga töökoht rahvale oluline, aga nüüd oleme me ikkagi kõvasti edasi arenenud, nüüd tahab inimene tasuvat ja paindlikku töökohta. Vahemärkusena olgu öeldud, et areng pole toimunud mitte tänu valitsusele, vaid pigem tema kiuste, see pole mitte poliitikute töö, vaid üleüldine ühiskonna edasiliikumine.
Tänane Eesti inimene ei otsi enam iga hinna eest töökohta, vaid ta valib palga, tööaja paindlikkuse, karjäärivõimaluste, kaugtöö ja muu taolise põhjal. Tasub lugeda uuringuid: noorte arusaam sobivast töökohast on täiesti selline, et liinitööd ja ületunde keskmise palga eest neile pakkuda ei tasu. Sooviks on ikka hea palk, töö võimalusel kodukontoris, paindlik tööaeg, bürootöökoht jne.
Samas pakutakse praegu mistahes arenduse tutvustamisel endiselt suureliselt: loome töökohti. Milliseid?
Postimees korraldas Gallupi, kus 50% küsitletutest on võõrvangide Eestisse toomise poolt, teist sama palju vastu. Toetajad lähtuvad pakutud variandist, et Rootsi moslemite kantseldamine annab meile raha ja töökohti. Kas neid endid tõmbab vangivalvuri töö? Või mistahes töö vanglas? Usutavasti pole need enamikule inimestest siiski unistuste töökohad ja vangidega raha teemine pole e- ja digiriigile sugugi austav. Ja kas Tartus tõesti napib töökohti?
BNS kirjutab: “Pakosta kinnitusel suhtuvad vanglateenistuse töötajad ees ootavasse optimistlikult. “Praegu käivad nad näiteks politseil abiks,” mainis ta. “Need inimesed on väga head täppislaskurid, suurepärase füüsilise ettevalmistuse, kontrollitud tausta ja põhjaliku turvalisusalase pädevusega. Tartu piirkond kindlasti võidab, kui seal on rohkem selliseid riigiteenistujaid.”
Niisiis, täppislaskurid, Tartus ootavad teid töökohad. Muidugi on vanglaametniku töö austust väärt, aga see pole mistahes inimesele sobiv töö, sinna sobivad vaid need, kelle psüühika ja füüsis kannatavad seda tööd välja.
Eestis uute objektide juurde loodavad töökohad pole juba ammu enam “unistuste töökohad”, need on hädapärane töö kohalikele, kui muud pole. Päris toredad töökohad täidetakse ilmselt ruttu oma toiduahelate sees
Pole mõtet ärbelda “loodavate töökohtadega”, need pole enam unistus, sest need kas pole töövõtjale majanduslikult tasuvad või eeldavad sageli erioskusi. Arendajad lubavad uusi töökohti “vanast rasvast”, sest nad mäletavad, et vanasti oli lihtnegi töökoht hinnas, nüüd üritatakse sama nõksuga lihtsalt inimesi “ära osta”, et nad lubaksid uusehitusi oma kodude lähedale.
Uued Uudised
Pildikommentaar: kas Tartus tõesti on nii massiline tööpuudus, et inimesed lausa ootavad võimalust vangivalvuriks saada? Ja kas tarltased usuvad, et Reformierakonna taskust neile midagi kukub?
