Kui kiirtestide hankimisel kõvasti seadusi rikkunud haridusminister saab andestuse kontekstis „Kersna segasest kiirtestihankest: see oli õige otsus”, siis pole Eestil enam mõtet ennast õigusriigiks nimetada – see on riik, kus eesmärk pühitseb abinõu ehk “hea asja” nimel ei pea seadusesätteid jälgima. “Hea asja” mõiste aga paneb igaüks ise endale paika.
See juhtum pole esmakordne. Kui Terviseameti laos läks miljonite eurode eest vaktsiine hukka, siis ei võtnud samuti keegi vastutust, juhtum väänati sisuliselt “vääramatu jõu” kaela, riik plekkis suured summad maksumaksja raha tagajärgede likvideerimiseks ja seadusetus läks uuele ringile Liina Kersna suunas.
Kui minister ka nüüd terve nahaga pääseb, siis jääbki see ring tiirlema, üha uued summad jooksevad tühjusesse, seadustest ei pea enam keegi lugu, keegi ei vastuta ja Eestis saab olema riiklik džunglikapitalism.
Kogu see lugu on käinud juba pikki aastaid, aga hoo sai see juurde siis, kui Jüri Ratase teine valitsus läks laiali väidetavalt peaministrierakonna korruptiivse teo pärast, kuid ainus erakond, kes Reformierakonna uude valitsusse võeti, oligi seesama korruptsioonipartei.
Aga imestada polnud ju midagi – 10 miljoni dollari, VEB Fondi, kilekotirahade, Skandinaavia pankade rahapesu, Autorollo ja paljude muude tegude partei heitis ühte erakonnaga, kes on Tallinnas loonud võimsa korruptiivse valitsemissüsteemi ehtsas idanaabrilikus vaimus.
Selles riigis pole korrakaitse- ja justiitssüsteemi üle mingit tsiviilkontrolli, prokuratuur ja kapo teevad tellimustöid, kohtud teevad otsuseid oma suva järgi, käsi peseb kätt, juhtumite menetlusest tehakse aastatesse ulatuv karistamine, inimeste elud hävitatakse ja nii edasi. See on õigusriik Reformi- ja Keskerakonna nägemuses – linnuvabriku maffia asemel on Stenbocki maffia.
Seni aga jälgib rahvas kõrvalt, kuidas “võrdsetest võrdsemad” seaduste üle irvitavad ja suured summad maksumaksja raha kõrvale voolavad.
UU